Jaanuari lõpul tegi Taavi Piibemann Tartus väljapaneku vana kaubamaja aknale, mis ajas närvi õigeusklikud eesotsas preester Gabriel Keresega. Taavit süüdistati Kristuse mõnitamises (“Kaks pornonukku on pandud Kristuse kõrvale”) ning koosa sai ka linnapea Laine Jänes. Mis ta siis lubab siis üritust “Tartu kunstikuu 200õ”. Kas tüüpiline torm veeklaasis?
*
Ahto Muld (AM): Õpid Tartu kunstikoolis ja said hakkama millegiga, mis on paljude kunstnike unistus – skandaaliga. Õigeusklikud tõusid üles. No kuidas sellesse Kristuse-porno leppesüüdistusse suhtuda?
Taavi Piibemann (TP): Inimestel on loomulikult õigus arvamusele. Iseasi, kas igasugune arvamus peaks publitseeritud saama. Osa arvajaist leiab endal olevat voli ka keelata ära asju, mis neile ei meeldi. Antud juhul on sõna võtnud murelikud pedagoogid (isiklikult) ja õigeusklikud (läbi meedia), mõlemad veendunud selles, et neil on alati õigus, mitte õigus arvata. Tartu Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond süüdistab oma pöördumises Laine Jänest satanismis ja mind/minu tööd niigi ahnuses, kadeduses, alkoholismis ja narkomaanias vaevleva rahva lõplikus laostamises. Ma ei näe, kuidas puutub siia Laine Jänes. Ahnuse, kadeduse, alkoholismi ja narkomaania vohamine – kõlab nagu miski, millega vennaskond pigem võidelda võiks. Satanismisüüdistuses on midagi keskaegset.
*
AM: Sa pole üldse skandalist. Sellal kui paljud kunstnikud Õhtulehte pääsemise nimel pihku taovad ja verd kusevad, olla sina hoopis väga rahulik indiviid…
TP: Ma ei teinud seda tööd, et inimestele midagi värvilist ja turvalist pakkuda. Viimast saab “Kunst ja käsitöö”-nimelistest kauplustest. Sel tööl on kujutatud asendajaid, proteese. Hooajaline ilumenüü manustatakse inimestele reklaampindadelt visuaalse sundsöötmise käigus. Valmisteadmiste vastuvõtuga ollakse sedavõrd harjunud, et muudlaadi informatsioon neil pindadel – minu ja Kaisa Eiche näitus – saab äratõukereaktsiooni osaliseks. Harjumuspärane tarbimine ei nõua mõtlemist. Riieteta mannekeen on kahjutu – pornograafia algab seal, kus mannekeen riietatuna töötab meile vajadusi ning stereotüüpe peale kirjutava masina väliskihil. Mul ei ole olnud au pildistada Kristust. Keskmisel fotol on Kristuse kuju jäädvustus. Selle kasutamine, nagu ka moraali ja normaalsuse määratlemine ei ole kristlaste monopol. Samas rääkis keegi tõsimeeli kohustuslikust kristliku kallakuga usundiõpetusest. Asendada laste mõtlemispotensiaal suletud selgitussüsteemiga..
*
AM: eos tänaval…
TP: Teost tänavale paigutades on kindlasti suurem tõenäosus sattuda aktivistide silme ette: galeriides viimased ei käi, kuna seal on kunst turvaliselt vähemusele – kunstnikud ja kunstist huvitujad – vaatlemiseks väljas. Reaktsioon oli valuline teosel kujutatu, mitte teose sisu suhtes; samas jõudis minuni läbi mitmeastmeliste mõistaandmiste soov teos kinni katta/maha võtta. Et mul ei ole ju raske seda kinni katta. Ei olegi, raske on endaga pärast läbi saada. Teosest olulisemaks on kujunenud reaktsioon sellele, täpsemalt reaktsiooni juhtimine, moonutamine, võimendamine. Kui sedavõrd lihtne on paisata massimeediasse põhjenduseta süüdistusi ning sedavõrd loomulikuna tundub oodata kunstnikult koostöövalmidust töö enneaegsel mahamonteerimisel (sest see on õilis ning võtab vastutavatelt instantsidelt survet maha), tõstatub küsimus minu tehtu/tehtava tõsiseltvõetavuses ja selle mõttes üldse.
*
AM: Oled skandaalist löödud.
TP: Jah. Näitusevastasel rünnakul oleks võinud lasta oma mõttetuses lahti rulluda ja tühjaks joosta, praegu reageeriti linnavalitsuses üle. Ja see pole veel läbi. Kui tekib arutelu kunsti rolli üle ühiskonnas, siis on süvenematute ja teosest kõige pindmisema (st väärlugemisega) lahkunud tegelaste karjumisest ka tõesti head sündinud. Arusaam kunstist kui millestki dekoratiivsest vajab hädasti ülevaatamist, eriti Euroopa kultuuripealinnaks pürgivas linnas.
*
AM: Sinu õppejõud Toomas Kalve iseloomustab sind järgmiselt: meeldiv inimene, hästi analüütiline, piisavalt vaene.
TP: Tabav, vist.
*
AM: Kui sa omi kunstiasju parasjagu ei tee, kus sa siis oled?
TP: Unistan. Üritan meenutada, mida tegema/kus olema pidin.
*
AM: Kirjelda mõistet sõpruskond.
TP: Need on inimesed, kellega sul on ühisosa, midagi mõtlemises, mis toimib samal sagedusel. Kellega koos olles on shields off.
*
AM: Ja kirjelda riiki, kus su sõpruskond elab.
TP: Paljud neist on siit lahkunud/lahkumas või kavatsevad seda teha.
*
AM: Mida sa jood?
TP: Lehmasaadusi – piima, keefirit, jogurtit. Teed, veini, õlut. Süütute neitside verd.
*
AM: Mida sa praegu loed?
TP: Jacques Ellul’i ‘Propaganda’t. Esimest korda elus lugesin täna SL Õhtulehte.
*
AM: Taavi 10 aasta pärast.
TP: Kell on kolm, ma lähen nüüd magama.