*
Ahto Muld (AM): Tegelikult oled sa koolidirektor juba päris kaua aega, aga laiem üldsus tunneb sind kui selli, kes tahaks tänaval homosid tulistada.
Märt Sults (MS): Laiem üldsus ei taha lihtsalt minuga tuttavaks saada, ega minu tegemistest teada. Ega hääbuvast koolist, kus õppis 95. aastal alla 500 õpilase ja mille direktori konkursi ma võitsin kõikide reeglite kohaselt, kus on nüüd üle 900 edasijõudva õpilase, sellest pole ju midagi rääkida. Kui laiem üldsus tahab enda kõlbelist taset ja tegematajätmisi nivelleerida hästi madalale tasemele, siis palun väga, tehku enda ja oma perega, mida iganes, aga ärgu toppigu oma kõlbeliselt vigaseid tahtmisi minu kooli, st Tallinna Kunstigümnaasiumi territooriumile ja tema õppeprogrammidesse ning minu koju.
*
(AM): Kuidas on ikkagi nii loll kuvand võimalik?
(MS): Kui sa pead tulistamist silmas, siis sellist mõtet minu peas ei ole, ega saanudki olla. Inimese “hävitamiseks” on miljon muud võimalust ja praegune valitsus on hea õpetaja.
*
(AM):Rääkides Soansi segasest kirjast, siis – ega sul ei ole tulnud mõtet koostada vastukirja? Näiteks taotlust Soansilt pastakas ära võtta. Võiks ju teha miitingu ja?
(MS): Hea väljend oli “põhja lastud ja unustatud laeva pole mõtet enam pommitada”. Las saab Soans ise oma uute sõpradega hakkama ja jõudu talle selleks. Ma annan talle andeks.
*
(AM): Sa avaldasid lehes oma arvamust nagu kodanik Sults. Mil määral lähevad kodanik Sults ja direktor vastuollu?
(MS): Lugu lihtne, ma pole enam ammu koolidirektor selle klassikalises mõttes. Ma olen õppiva organisatsiooni juht, sõber, abimees, hea “koll”, kes teab lahendusi. Mul on iseendaga hea olla, mina ja mina minu sees saame hästi läbi ja meil ei ole põhimõtetes vasturääkimisi. Nii et mul on iseendaga hea, huvitav ja rahulik olla.
*
(AM): Kas Eesti keskkoolile omane nõukogulik juhtimisstiil on okei? Teil Koplis on asjad vist veidi teisiti?
(MS): Tallinna Kunstigümnaasiumis on nagu õpilane tähtis, ülejäänud elu keerleb selle ümber. Kui see nõukogulik juhtimisstiil on avalik saladus – kui juba sina küsid, siis miks veel on olemas sellised juhid ja selline juhtimisstiil. Avalikkus asuge tööle!! Ah vaeva on tarvis näha, ei ole aega, kiire on!!! Minu kool on avatud ja salliv organisatsioon ja õpetajad töötavad õpilaste heaks. Õpilane on prioriteet, mitte tema ema/isa rahaline, sotsiaalne seis või päritolu.
*
(AM): Millega sa enne kooli tegelesid, kust sa üldse tulid?
(MS): Valga 1 kk sai läbi, lõpetasin ka Valga Laste muusikakooli trompeti eriala, tegin trenni, olin Eesti koondises väravpallis, Läksin Tartu Riiklikku Ülikooli keemiat õppima, siis lõpetasin veel Tartu Riikliku Ülikooli koolipsühholoogia erialal ja olingi koolitatud poiss. Siis 14 aastat keemia, füüsika õpetajana, lisaks asendasin perekonnaõpetajat, basseini laboranti, olin paar aastat huvijuht, mingi aeg erasektoris õppisin kombineerimise kunsti ja olingi koolidirektoriks konkureerimiseks valmis.
*
(AM): Ütle, milline peaks olema eluterve haridusasutus.
(MS): Kool ei õpi, õpib õpilane. Kool peab tagama vaimselt ja füüsiliselt terve maailmakodaniku arenemise, kes saab endaga hakkama ja ei ole teistele ohtlik. Selle saavutamiseks on igal koolijuhil omad nipid, kui ta on muidugi koolijuht, mitte direktor, kes loeb päevi oma lepinguaja lõppemiseni ja püüab teha õpilastele/õpetajatele kahjulikke otsuseid, et saada veel järgmist tähtajalist lepingut.
*
(AM): Sa teed üht üpris jahmatavat ansamblit. Mis selle nimi on?
(MS): Märt Sults ja Band
*
(AM): Ja mida see endast kujutab?
(MS): Väga mõnus seltskond, kes mängib muusikat, mille ma ise olen kirjutanud ja mille sõnad on kirjutanud Eesti Vabariigis valitsev ülekohus. Muidugi minu sule läbi. On mõeldud inimestele eneseusu sisendamiseks ja mõnusalt edasi elamiseks. Mind ennast küll aitavad need laulud – kui raske on ja tahaks lüüa käega – kuulad, ja alustad jälle uue jõuga. Tean väga paljusid teisi inimesi, kellele on need laulud ja muusika tähtsad ja kallid. Nii et ei ole ilmaasjata nähtud “vaev”.
*
(AM): Teile anti avaliku esinemise luba Tartus. Sa olid hämmastunud?
(MS): Mitte eriti, kuigi alul olid kõvad kahtlused: olen ju muusikuna tundmatu. Väga imponeeris Tartu linnavalitsuses asjaajamise kiirus. Hämmastuses olin seetõttu, et Elmar Raadio keeldub siiamaani minu laule mängimast, väites, et see on ni?imuusika ja Eestis seda ni??i ei ole. Ha, haa!!!!!
*
(AM): Kindlasti tehakse nüüd uus kiri, et koolidirektor ei tohi siukest pändi teha. Kuidas reageerid?
(MS): No ……!! Ma panen nad laulu sisse, vaadaku siis ise!
*
(AM): Mida sa praegu loed?
(MS): Karupoeg Puhh`i
*
(AM): Olen sind õhtuti näinud telemaja puhvetis. Aga milline on su lemmikkoht?
(MS): Mul on seal sõbrad ja mõttekaaslased; vanasti harjutasime Peebuga uusi lugusi telemaja rekvisiidilaos. Lemmikkoht on Kopli 102A, s.o Tallinna Kunstigümnaasium.
*
(AM): Mis sind praeguses ühiskonnas kõige enam häirib?
(MS): Ma olen seda kõike juba kunagi näinud, siis oli riigilipp teistsugune: punane sinivalgete lainetega ja sirbi ning vasaraga vasakus üleval nurgas. Riigi nimi oli ka teine.
