*
Ahto Muld (AM): Huvitaval kombel on kujunenud nii, et iga artist, kes räägib kolmveerand aastat oma isiklikust vabadusest, laseb suvi otsa orjana ringi. Ilmselt ka sina?
Aapo Ilves (AI): Heh, pigem vastupidi. Tänavune suvi on meeldivalt rahulik. Lõkõrite Venemaa-tuur oli juba enne jaanipäeva ära, süldipidude ja õllesummeritega ma ennast ei haagi, Kivibergile pärimuseks ei kõlba, “Viie pääle” plaat + raamat on maha müüdud – alles on puhas rõõm ja Võhandu ääres vedelemine. Võro- ja Setomaal väiksemaid sutsakaid teen, kui viiakse-tuuakse. Sügis võib küll kummaliseks minna, sest Eesti Kontsert ajas mulle küüned taha. Ootan põnevusega.
*
AM: Muuseas, suvetuuritamist võiks kuidagi iseloomustada. On see lihtsalt meelelahutus. Närvide üleskütmine. Või püsib inimestes igavus (sooja ilmaga saab väljas tolgendada, aga midagi tarka kah teha ei oska)
AI: Suvel kipuvad inimesed üksteisel paaniliselt “meelt lahutama” (mis asi see üldse on?) neh, ja see, kurat väsitab. Puhake parem, idikopad! Jätke raadio koju. Lõhkuge muruniitja ära. Ja las need kreemid-sallerid ajavad üksi oma soga lava peal. Lind laulab, jobud, kust te talvel selliseid helisid saate!?
*
AM: Suveetendused. Kust ise näiteks publikuna osa võtaksid?
AI: Rahmani “Sõitu” käisin vaatamas. Väga positiivne taidlus. Lasi sõprade loomingul ilusa pika liu. Elvasse Jüri Kaldmaa näitemängule kahjuks ei jõudnud. Vilde Teatri raudteejaama etendusele paraku kah mitte; neid oleks tahtnud näha. Aga tegelikult on ugrilase teatrilembus minu jaoks väga arusaamatu asi, ega ma eriti ei tüki publikusse üldse. Endal õnnestus sel aastal kah mitte midagi lavale kirjutada.
*
AM: Sul on käsil uus plaat. Millega tegu?
AI: Kollektiiv on “Viie pääle” miinus Contra ja Ruitlane. Need roisud ei oska ju ilusasti laulda! Järele jäid Võro pop- ja uuema pärimuskultuuri kolm kauneimat vaala Ilves, Pulk ja Rahman. Meil on eelnevast ette näidata ports aasta- euro- ja rahvahitte, nüüd saab kuulda, kuidas seni teistele kirjutanud autorite looming ehedal kujul kõlab. Ma hakkasin tegelikult oma Eliidi-plaati tegema, aga mingil hetkel tundsin, et võrokeelse ning eriti just Pulga Jaani ja jan Rahmani loomingu varjust välja toomine ning produtseerimine on mulle olulisem ja huvitavam. Asja nimeks saab “Murõt ei olõ”.
*
AM: Teame jah, et mängid Epliku pundis Eliit. Tunned end ise ka eliitsena. Või õigemini: mis kohtadel sa nii tunned.
AI: See ei ole punt. Kui me hakkasime Vaikoga Eliidi “kaubamärki” püsti panema, olin ma väga üllatunud, et sellise nimega halba diskobändi Eestis ei olegi. Nimes “Eliit” on tegelikult ports enese- ja muiduirooniat ja loomulikult ka paras annus karmi tõdemit a’la “eestlane, tunne oma kuningaid juba nende eluajal”. Sõnum on tegelikult selline, et eliiti ei olegi. Süüdiv tabudeta rock’n’roll, milles inimesed vastutavad oma tegude eest. Eesti keel tuleb puhas hoida, mitte lakkuda produtsendi või halva maitse taldu. Ja seltskonnaajakirjandus valetab teile!
*
AM: Veel 1 tähelepanek suvekate kohta. Enamus neist on kolinud maale. Tagajärjeks on prügi. Kuhu edasi?
AI: Uhke tunne on ilmselt, kui sinust midagi maha jääb. Sitast jääb hais, idioodist prügi. Lastetuba, haridussüsteem, solkmeedia? Edasi saab minna ainult hullemaks või paremaks. Võiks proovida kirjutada prügikastidele “laga sissepanek keelatud!” Või vastu pead anda. Prügiga.
*
AM: Eriliselt paistab silma Lõuna-Eesti, eriti Setumaa taasavastamine. Suurel määral on lõunaosariiklus sinu pärusmaaa ja kodu. Kuis end tunned?
AI: Käige külas, aga ärge mölisege – ega te linnas ei ole. Kui ei meeldi, ära bussist välja tule. Oma sodi vii koju. Sitta muusikat kuula kõrvaklappidega. Aga toredate ja avatud inimeste külaskäigud teevad muidugi rõõmu. Ja veel – möliseda võib ja peabki ainult siis, kui te ei saa osta koduõlut, sõira ja suitsukala – siis vast jõuab kohalikele mõttehiiglastele kah midagi lõpuks kohale. Kõige hullem, mis võiks juhtuda, oleks pilt mille mulle pärast ühte Lõkõrite esinemist jututas üks Tallinna arhitekt, endal silmad säramas ja siiras usus, et nii oleks tore: bussitäis neegreid vahib tantsivaid setusid ja loobib neid dollaritega.
*
AM: Üks asi veel selle “Sõidu kohta”. Rahmani tekst Võrumaad käsitlevas sõidu suvenäidendis käsitleb Lõuna-Eesti tüüpe. Utreering utreeringuks, aga need on friigid. Mihukesed on nad tegelikult?
AI: Seal on vint muidugi üle keeratud, aga ma usun, et põhi paistab läbi küll. Idioodil ei ole rahvust, vene tropp on sama hull kui eesti, setu või saksa tropp. Rahmani karaktereil on juurikas all. Sellest näidendist tuleb võrokõsõ hoolivus tegelikult üsna hästi välja, kasvõi bussi ümberkeeramise või laibaveo stseenides.
*
AM: Ümbruskonna sittamine on hinge peal. Oled leidnud ka üritusi, kus seda ei tehta? Äkki annad käitumise käsulaua?
AI: Sõmerpalus või Obinitsa kandis ikka toimub ühtteist vähereklaamitut, kuhu idioot tulla ei tea. Käitumisjuhiseid ma eespool juba andsin. Niipalju veel, et kui sa ei saa ilma Sky Plus’ita, siis palun ära metsa tule. Raadio võib katki minna ja siis on sul ju halb olla – kuuled äkki lindu või kobrast või oma mõtteid. Mine diskoteeki ja pissi nurka.
*
AM: Mida sa praegu loed ja kirjutad?
AI: Ma olen seda tüüpi, kes loeb kümmet raamatut korraga ja läbisegi, ja kirjutab samamoodi. Raske küsimus? Mis mul oli seal? Pelevini “Arvud” sai läbi, Armin Kõomäe “Amatööri” sirvisin just üle, et mõnus oleks; mingi Eco-jama jääb ilmselt pooleli, Kerouac on järjehoidjaga – hetkes liiga mõjuv? Ühe Prachett’i ajasin mööda külge alla, et aju puhkaks? Ehlvest, Capek ja Ihalainen on igaks juhuks kogu aeg öökapil. Ma olen raiskaja, sest loen kiiresti ja vajadusel diagonaalis. Kirjutan? Kurat, nii palju asju on töös, et ma ei orienteeru. Romaani ei kirjuta. Vist. Novellikogu kah vist ei kirjuta. Üks on kindel – raadiohitte kirjutan küll, sest nende tähemärgi hind on konkurentsitult kõrgeim, kui õige laul ja esitaja valida.
*
AM: Kus on sinu unistuste koht? Eestis.
AI: Räpina. Katkiste trimmeritega.
*
AM: Fain. Paari kuu pärast istub riik kõigile jälle paratamatult pähe. Ilmad külmenevad ja tähelepanuvõime taastub. Milline tuleb sügis?
AI: Sügis tuleb värviline. Saab puhkamisest välja puhata, inimesed hakkavad telefonile vastama ega vedele päikesepistega toas. Meie plaat hakkab jõudsasti niitma – saab hakata järgmiste asjadega tegelema. Ilus ja vähehigine sügis tuleb, ärge muretsege.