Nendest põhiprintsiipidest tulenevad teised käitumisreeglid, nagu topeltmoraal ja suhtumine seadustesse, naabritesse, loodusesse ja jumalasse.
TOPELTMORAAL
Na?ide käitumise juures kõige silmatorkavam on topeltmoraal ehk topeltstandardid. Ühed reeglid on na?ide jaoks ja teised mittena?ide jaoks. Asjasse mittepühendatute jaoks näib selline käitumine kummaline. Näiteks Venemaad mitte tundvad Lääne inimesed nimetavad Venemaad müstiliseks, sest nad ei tunne venelastele tuntud reegleid. Lääne inimeste jaoks on iseenesestmõistetavad reeglid, mis aktsepteerivad inimeste võrdset kohtlemist.
Na?ide jaoks on aga iseenesestmõistetav, et na?idele räägitav jutt peab erinema mittena?idele räägitavast jutust. Na?idele tuleb rääkida tõde, aga mittena?idele seda, mida on kasulikum rääkida. Kui na? ei tea, kumb on parem, kas tõde või vale, siis na? valetab nii-öelda igaks juhuks. Lubaduste täitmine on ühepoolne. Hierarhias kõrgemal seisjale antud lubadust tuleb täita. Madalamal seisjale võib lubada kõike, täita pole vaja midagi, kui ainult ei sattuta otseselt vastuollu mõne na?inormi põhiprintsiibiga. Valetamine on normaalne. Valetamisega demonstreeritakse oma üleolekut. Asjatundmatule vaatlejale jätab na? skisofreenilise inimese mulje. Tegelikult on na? kaine kalkuleerija ja kogemustega valetaja. Na? teab, et vale peab olema segatud tõega ja vale peab olema võimalikult suur. Siis on vale rohkem usutav. Klassikaline näide suurest ja tõega segatud valest on marksistlik töölisklassi diktatuuri teooria. Tõde on seal see, et ettevõtja mutreid ei keera ja labidaga maad ei kaeva, kuid sööb paremini kui töötegija. Vale on seal see, et ettevõtte juhtimine pole üldse mingi töö. On äärmiselt väikese tõenäosusega, et Marx jõudis turumajanduse süvaanalüüsiga lisaväärtuse olemuse mõistmiseni ja samaaegselt ei taibanud, et ettevõtte juhtimine on samuti hädavajalik töö, mida keegi peab tegema. Proletariaadi diktatuuri teooria, mis ei seisa kuidagi püsti ilma ettevõtte juhtimiseks vajaliku töö ignoreerimiseta, on lihtsalt geniaalne vale. Selle vale eesmärgiks oli luua ideoloogiline relv, mis harimatute tööliste loomupärast ahnust kasutades looks ühiskonnas ideoloogilise kaose ja samaaegselt näitaks pseudoväljapääsu kaosest proletariaadi diktatuuri näol. Selle ideoloogilise relva abil püüdsid teatud ringkonnad nn maailmarevolutsiooni kaudu saada maailma valitsejateks.
Esialgu saadi küll ainult Venemaa valitsejateks. Võitmatu Venemaa võideti ideoloogilise relva abil. Vene na?istid eesotsas Leniniga tõmbasid endale selga marksisti rüü. Marksistlike juttudega tegid nad lihtsameelsetest kuulajatest tõsimeelsed kommunistid. Kommunistid pandi riigivalitsemise tööd tegema. Na?istid ise nautisid võimu ja privileege. Ühiskonnas püütakse ka kujundada vale ja pettuse suhtes sallivat hoiakut. Pettureid ülistatakse kui eriti andekaid inimesi, kes suudavad petta ja varastada juriidiliselt korrektselt.
SUHTUMINE SEADUSTESSE
Na?ide suhtumine seadustesse on kristliku moraali seisukohalt kummaline. Seadused püütakse luua nii karmid, et neid tegelikult täita ei ole võimalik, ja samal ajal püütakse jätta nn augukohad seadusest möödaminemiseks. Karm seadus peab mittena?id kuulekusele sundima, na?id aga ei loe neid seadusi enda jaoks kehtivateks. Kui keegi püüabki na?i suhtes seadust rakendada, siis võetakse appi seaduseaugud ja advokaat, kes on na?. Teisest küljest võib ükskõik millise mittena?i seaduse järgi süüdi mõista, sest ülepaisutatult karme seadusi rikkumata ei olegi võimalik elada.
Na?ikraatia vajab na?ikraatlikke seadusi, nii nagu demokraatia vajab demokraatlikke seadusi. Na?ikraatlikud seadused toetuvad na?inormile, nii nagu demokraatlikud seadused kristlikule moraalile. Tegemist on kahe erineva kirjutatud ja kirjutamata seaduste komplektiga, mis mõlemad on põhimõtteliselt funktsioneerimisvõimelised ja ka reaalselt puhtal või vähempuhtal kujul eksisteerivad. Küsimus on selles, milline valik teha. Valik on aga hädavajalik, sest mõlemad koos on kõige halvem kõigi jaoks. Ka na?ide jaoks pole mõlemad koos hea.
SUHTUMINE NAABRITESSE
Inimestevaheliste suhete ülesehituse hierarhiline printsiip avaldab otsest mõju suhtlemisele naabritega. Na? arvab, et naabritel on vaja hoida alati silm peal ja hoolitseda selle eest, et naaber ei saaks sinust vägevamaks. Na?istliku mõtteviisi jaoks on iseenesestmõistetav, et vägev naaber hakkab sind ahistama. Kui näiteks naaber ehitab maja, mis on korrus kõrgem sinu majast, siis ei saa jätta sellele reageerimata. On kaks võimalust. Kas ehitada oma majale veel üks korrus peale või hävitada naabri maja. Kuna korruse pealeehitamine on töö ja töö on häbiväärne, siis valib na? hävitamise. Ta paneb naabri maja põlema. Hierarhia aktsepteerimisega kaasneb hoiak – mida halvemini läheb naabritel, seda parem. Selline hoiak ilmneb alates inimestevahelistest suhetest kuni riikidevaheliste suheteni välja. Feodaalajal funktsioneerisid talupoegade majapidamised ja feodaalriigikesed üksteisest sõltumatult ja naabril võis halvasti minna. Naabri halb käekäik ei avaldanud siis sulle endale kahjulikku tagasimõju. Kaasajal on suur tööjaotus ja vastastikune suhtlemine. Naabri halb käekäik avaldab nüüd sulle endale kahjulikku tagasimõju. Hoiak, et mida halvemini läheb naabritel, seda parem, ei tööta enam. Nüüd töötab kristlik hoiak. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule endale tehakse. Na?istlik maailmavaade on Kristuse-eelne.
SUHTUMINE JUMALASSE JA RELIGIOONI
Na?inormil ei ole otsest seost jumala olemasolu või mitteolemasoluga. Teisest küljest on na?inorm oma sisu poolest moraal ja kõik eksisteerivad moraalisüsteemid on siiski seotud religiooni ja maailmavaatega. Ja ükski maailmavaade ei saa päris mööda vaadata maailmas valitseva korra ja selle korra loonud jõu või võimu küsimusest. Ainsaks jõuks, mida na?id tunnistavad ja ka austavad, on na?konna enda jõud nii reeglite kui ka isiksuste kujul. Põhimõtteliselt sobib jumal na?ide hierarhia tippu. Na?id suhtuvad jumalasse pragmaatiliselt. Kui me pole ise piisavalt tugevad, siis peame jumala appi võtma. N. Liidu ajal kasutati jumalana Leninit. See oli vahend oma võimu hoidmiseks. Üldiselt aga käituvad na?id nii, nagu oleksid ise jumalad. Näiteks kui na?id on parlamendis võimul ja neil on eriarvamus opositsiooniga, siis ei arenda nad debatti tõe väljaselgitamiseks. Nad lihtsalt deklareerivad, et nemad on võimul. Sellega nad käituvad nagu jumalad, kelle arvamus ongi ülim tõde.
Na?idele sobib rohkem ateism kui kristlus, kus jumala kõikenägev silm jälgib iga sinu tegu. Na?id muutuvad tavaliselt hüsteeriliselt jumalavastasteks, kui nende tegusid mõõdetakse kristliku mõõdupuuga. Kui aga kristliku mõõdupuuga mõõdetakse mittena?ide tegusid, siis asuvad nad kristlikke põhimõtteid kaitsma. Ka jumala ja religiooni suhtes on na?idel kaks nägu. Kuid ateism on nende tõeline nägu ja toetuspunkt. Kristlik jumal on nende pseudojumal.
Liberaalse turumajanduse ideoloogia on saanud Eestis valitsevaks just endise nomenklatuuri soovil ja toel. Rahva enamusele oleks ilmselt meelepärasem rohkem sotsiaalküsimustele tähelepanu osutav suund. Printsiibi – võimalikult vähene riigi sekkumine ühiskonna ellu – asemel võiks olla printsiip – jätkusuutlikkuse seisukohalt optimaalne riigi sekkumine ühiskonna ellu. See aitaks vähendada ka riigivõimu võõrandumist rahvast.
Turumajanduse üleliberaliseerimine na?istliku mõtteviisi mõjul on siiski väike häda. Suurem häda on raha ja võimu vahekorra muutumine na?istliku mõtteviisi mõjul. Rahva võimu ehk demokraatia üheks väljenduseks on põhiseadus. Valitsuse ülesandeks peaks olema rahavoogude juhtimine põhiseadusse kirjutatud põhimõtete kohaselt. Näiteks olukorras, kus koolimajade katused jooksevad rahapuudusel läbi ja põhiseaduses on kirjas tasuta põhiharidus, ei tohiks valitsus planeerida mingit maksude kogumise vähendamist. Na?istliku mõtteviisi tõttu pole meil aga tavaks põhiseaduse vaimu jälgida. Seadused, ja sealhulgas põhiseadus, ei ole na?istliku mõtteviisi juures prioriteet number üks. Prioriteediks number üks on võim. Konkreetselt praeguses Eestis on see raha võim, mida aktsepteeritakse vaikimisi. Põhiseadusest möödahiilimine on aga demokraatiast möödahiilimine. Rahal on suurem võim kui rahval.
Rahva huvides on näiteks tuleviku kindlustamine, mis nõuab muuhulgas investeerimist haridusse, teadusesse ja tervishoidu. Seda takistab aga na?istide primitiivne elufilosoofia – kahmata praegu tulevikule mõtlemata – ja raha võimu poolt allasurutud demokraatia. Kulutused haridusele, teadusele ja tervishoiule hoitakse madalamad kui teistes riikides. Tagajärjeks on kvalifitseeritud tööjõu puudus (seda tahetakse sisse tuua), madal tehnoloogiline tase ja puuduliku ravi tõttu tasapisi suurenevad rahva tervisehädad (seda näitab muuhulgas pidev kulutuste suurenemine töövõimetuslehtedele).
Raha ja võimu vahekorra muutumise ilminguks on ka korruptsioon. Korruptsioon on teatud määral küll peaaegu igas demokraatlikus ühiskonnas, kuid na?istlik mõtteviis loob korruptsiooni levikuks eriti soodsa pinnase. Oma silmakirjaliku loomuse tõttu na?istid sõnades toetavad riiklust ja seaduslikkust, kuid tegutsevad seadusi eirates. Na? loeb end eriliseks inimeseks, kelle jaoks seadused ei kehti. Seadus muudetakse kehtetuks raha ja äraostetava võimuesindaja abil. Na?istid loovad oma korruptiivse ringkäendussüsteemiga riigi riigis. Nad loovad riigiga samal territooriumil tegutseva konkureeriva võimustruktuuri, mis kehtestab oma mängureeglid riigi nõrkuse või tegevusetuse korral. Sellised reeglid kahjustavad majanduse normaalset toimimist. Kui na?istid tunnetavad oma jõudu, siis võivad nad näiteks lepingutingimusi ignoreerida. Teist lepingu poolt vaadatakse pilguga – noh, könn, näita, kuidas sa suudad meid sundida lepingut täitma. Kui aga keegi jätab kokkulepped ja reeglid täitmata, siis on see nagu liiv omavahel seotud ettevõtluse masinavärgi hammasrataste vahel. Üldkokkuvõttes tekkiv kahju on mitmekordselt suurem kui na?istist suli poolt saadav kasu.