Vana Rooma hüüdu “Leiba ja tsirkust!” mõistetakse tänasel Venemaal nõnda, et just vaatemängude autorid saavad väga sageli ka restoranipidajaiks.
KULTURNIKUD UUTE KOHAOMANIKENA
Populaarne bard ja pätilaulude autor Aleksander Rozenbaum, keda muuseas kutsutakse ka valitsuse üritustele, avas nüüd Piiteris restorani “Paks frajoor”; nagu vene mattigi on seda nimetust küllaltki raske varga?argoonist tõlkida. “Frajoor” on bandiidiameti diletant, temaga on seotud palju kriminaalseid kõnekäände. Näiteks: “Ahnus hukutas frajoori” või “Jumal pole frajoor, ta ei reeda!”. Kõige üle otsustades viitab restorani nimetus sellele, et teid mitte üksnes ei toideta siin hästi, vaid ka petetakse professionaalselt või antakse koguni pasunasse?
Vene kino sekssümbol Karmen Anna Samohhina avas restorani “Porut?ik R?evski”. Seegi on vene soolaste anekdootide ja rasvaste naljade kultusnimi. Porut?ik R?evski räägib anekdootides alati jubedaid roppusi. Näiteks salongiperenaine kaebab külalistele: “Mul on kolmteist küünalt ja ainult kaksteist küünlajalga. Kuhu panen ma kolmeteistkümnenda küünla?” Ning ei jõua porut?ik R?evski anda daamile küünla asjus oma ohjeldamatut nõuannetki, kui juba polkovnik käratab punastades: “Porut?ik R?evski, vait olla!!!”
Mihhail Truhhin ja Aleksandr Polovtsev, kes mängivad militsionääre populaarses seriaalis “Purustatud laternate tänavad”, avasid samanimelise restorani. Filmi käigus purjutavad nad sageli, tähistades võitu bandiitide üle või, vastupidi, kurvastades lüüasaamise pärast. Need stseenid tunduvad filmis eriti usutavatena. Nüüd on näitlejatel võimalus pidevalt sisse elada olukordadesse ekraanil, mis viis selleni, et uutes seeriates pole nad ehk võimelised mängima.
Tuntud telejuht Dmitri Zapolski avas restorani, mille seintel ülistatakse kuulsat revolutsionääri Che Guevarat. Baar on täis läbilastud laudu, mõnedes aukudes on kinnijäänud kuulid. On üsna tõenäoline, et just siit alustab oma võidukat teekonda uus maailmarevolutsioon.
Kunagi avasid Mihhail Barõ?nikov ja Jossif Brodski oma sõprade jaoks New Yorgis restorani “Samovar”. Seal töötasid ettekandjatena Ühendriikides töö kaotanud kunagised nõukogude näitlejannad, seal lugesid värsse tuntud poeedid ja laulsid kuulsad lauljad. Kui kunstitegelane avab restorani, peab ta ka valmis olema selleks, et restoran paljastab tema kunsti saladused?
GOGOLI “NAISEVÕTT” OLEG BOT?AROVI PULMAS
Moskva Majakovski nimelises teatris läheb suure eduga näidend “Naisevõtt”, mis on lavastatud teatri juhi Sergei Artsiba?evi poolt Gogoli näidendi põhjal. Lavastust autasustati riikliku preemiaga. Lavastusega on seotud sellised tähed nagu Jevgenia Simonova, Igor Kostolevski, Mihhail Filippov, Svetlana Nemoljajeva, Aleksandr Lazarev. Nagu teada, lõpeb näidend sellega, et peigmees jookseb pruudi eest minema ning mingit pulma ei tule.
Kui tähtis poliitikategelane – Moskva Linnaduuma asespiiker Oleg Bot?arov otsustas abielluda, tuli ta mõttele kutsuda pulma näidendi “Naisevõtt” (selleks üüris ta teatri “Ermitaa?” ja endale kuuluva klubi “Pariisi elu”), kuid muuta selle lõppu. Tema idee kohaselt tõuseb lavale pruut, tõrjub kõrvale näitlejanna ning teatab, et tema pulm igal juhul toimub. Seejärel tuleb lavale peigmees ning kinnitab oma valmidust sõlmida seaduslik abielu, mida kohe ka külaliste silme all tehakse.
Vene poliitikud armastavad väga kunsti. Juri Lu?kov kirjutab värsse, Vladimir ?irinovski laulab. Oleg Bot?arov mängis mõne aasta eest filmis “Tahan türmi”, esinedes külabandiidi osas, millega kahjustas tugevasti oma mainet avalikkuse silmis: sellest ajast süüdistavad kõik oponendid teda sidemetes kriminaalidega.
Oleg Bot?arovi stsenaarium õnnestus täiel määral ellu viia: teater tegi Gogoli lõpu ümber ja asendas selle Bot?arovi finaaliga. Kuid lärm Moskvas muutus selliseks, et lahvatas skandaal, mis rikkus poliitiku mesinädalad. Kinnitatakse, et pulm läks maksma
70 tuhat dollarit, poliitik lükkab selle arvu ümber, rõhudes sellele, et pidu läks talle maksma 15 tuhat dollarit – mis on võrdne kõigest tema aastapalgaga… Osutub, et “Naisevõtu” väljasõiduetendus maksab vaid kaks ja pool tuhat dollarit. Samas kui õhtu Filipp Kirkoroviga 50 tuhat dollarit, Laima Vaikulega 18 tuhat, Nikolai Baskoviga 20
tuhat.
RÄÄGIME ÜHT, MÕTLEME TEIST
Noor näitleja Sergei Bezrukov mängis sedavõrd hästi bandiiti seriaalis “Brigaad”, et teda ja tema meeskonda hakkasid jäljendama noorukid ja noored inimesed kogu Venemaal. Ilming muutus rahvuslikuks õnnetuseks ja et seda lõpetada, näidati Bezrukovit uues seriaalis “Jaoskond”, kus ta mängib tublit ja head, ausat ja tarka külamilitsionääri. Seriaalis esinesid kõik vene kõrgema järgu tähed, press kiidab teda nõnda, et ebamugav lugedagi, vaatajate hulgas aga tal edu pole… Midagi ei tule välja… Et kangelane, külamilitsionäär, meeldiks, tuleks nähtavasti kõigepealt midagi elus muuta. Ainult kunsti abil on olukorda raske muuta.
Baleriin Anastassia Volot?kova võeti tagasi Suurde Teatrisse. Üha valjemaks muutuvad jutud, mis kinnitavad, et baleriini pagendamine nagu ka tema naasmine olid vaid suur reklaamitrikk.
