Politseistatistika massiliste rahutuste ja aknapeksmiste öödel kinnitab meile selge sõnaga, et ühiskonna lõimumine on Eestis väga edukas: kolmandik kinnipeetuid olid eestlased, ülejäänud valdavalt venekeelsed purjus tiineid?erid. Lisaks eeltoodule veel rahutuste agitaatorid ning ässitajad, rahvale tasuta viina jaganud vandaalid ja lõpuks ka üksikud Soome turistid. Nii et eesti ja vene pätid läksid öisele ?oppamisele käsikäes.
Huvitav, kas sellist integratsiooni me tahtsime?
*
Siiras huvi R-kioskite lõhkumise, suitsuplokkide, ülikondade, hambaharjade ning hügieenisidemete vastu ühendab noori, samas kui ajalugu neid paratamatult lahutab. Eestlased lippudega ei vehkinud, vaid üritasid vaikselt matti võtta. Ent vene noored marssisid Tallinna city tänavatel ja karjusid viinapoodide aknaid purustades “Rossija, Rossija”, hoides käes Vene trikoloore.
Just ajalootaju on see, mis rüüstajaid eristab. Vene noored arvasid ilmselt, et osalevad uues “vabastamises”. Nagu me teame, on vene koolides sellest ju räägitud…
*
Veel enam. Polegi mõtet jutustada õnnetust Aljo?ast, mida marodöörid haleda ettekäändena kasutasid. Vene koolides toimus enne traagilisi sündmusi – sõna otseses mõttes – lausa mobilisatsioon. Ma ei saa kuidagi teisiti põhjendada, kuidas olnuks muidu võimalik, et vene koolinoored ilmusid klasside kaupa Riigikogu ette – keset koolipäeva saadikutele ajalugu selgitama ning “Fa?istõ, fa?istõ” röökima.
Nagu tavaliselt iga aasta 9. mail Tõnismäel, vaatamata Tallinna haridusameti protestidele ja hoiatustele.
Vene kool pole Eestis kahjuks muutunud, vaid on jäänud nõukogude kooliks. Ainuke uuendus seisneb vast selles, et pioneere enam ei ole. Ent organisatsioonid jäävad. Viimased sündmused näitasid, et pioneere asendasid hoopis Kremli “Na?i” rühmituse armastajad, kellele provokaatorid jagasid otse KaPo nina all Aljo?a valvamise eest 80 krooni tunnis – puhtalt kätte.
*
Uskuge, olukord Eesti ühiskonnas jääbki samaks, kui me ei hakka tõsiselt integratsiooniga tegelema. Integratsiooniga, mis algab haridusest.
2007|. aastal peaks kõikides Eesti gümnaasiumites vähemalt 60% õppetööd toimuma Eesti keeles. Aga selle kava rakendamise jaoks moodustatud osakond haridus- ja teadusministeeriumis tegeles Mailis Repsi päevil hoopis rongi saatmisega Moskvasse.
Nüüd näitas aeg meile kõigile, et see ei olnud kõige õnnestunum integratsioonimehhanism. Mõtleks äkki midagi muud välja?