Juhhei-juhhei! Käes on valimiste aeg ja alanud on peibutuspartide laskmise hooaeg. Külla on tulnud Juku-Kalle ja peibutuspart on peast ja sulgedest juba eraldatud.
Pardikese lauale meelitamisest
Pardiga ei ole meil igapäevaselt paraku kõige paremad lood, kui seda süüa, mitte valida tahad … Söögiks leidub ehk hüpermarketi külmutatud isendeid, sedagi mitte alati, ent värske linnu hankimiseks peab siirduma turule. Mis on samuti riskantne samm: lähed hilja, võib pardike juba kellegi poolt ostetud olla, lähed valel päeval, pole teda üldse toodud. Töökas müüjate kontingent Tallinnas Nõmme turul annab aga salakesi märku, et värsket lindu tuuakse reedeti-laupäeviti.
Samas, Eesti on väike ja et parte ikka toidetakse, kasvatatakse ning tapetakse, pole värske linnu hankimine ka kõige hullem probleem. Ja see lind on siis juba aus, peibutistega ei mängita, sest peibutusparti saab kasutada küll valimisasjaajamisel, ent mitte kunagi köögis. Reaalsus astub lihtsalt vahele. Katsu sa õhku hamba alla pista!
Kui aga tõesti õnnestub hankida vaid külmutatud isend ja isu linnu järgi on suur, soovitame toppida tiivuline kilekotti ning kott kuuma vette. Part ja kuum vesi otseselt ärgu kokku puutugu, ent kotis sulab ta siiski mõne tunniga lahti.
Kuidas pardiga käituda
Ja nii me siis valimisteks valmistusime.
Esmalt hõõrusime peibutuspardi kergelt soolaga sisse. Võib ju lisada ka tagasihoidliku maitseainesegu, ent paksult ei maksa panna, segu pardi nahal läheb muidu ahjus kõrbema ja ei meki enam hää.
Kui hõõrumine toime pandud, võib mõtiskleda, mida pardikese sisse asetada. Eks maitseid ole mitmeid, tehakse seda lindu ju paljude asjadega, sibulast kapsani.
Siinkohal aga räägime meie hoopis puuviljapardist.
Kui kõik välja mõtlesime, siis segasime valmis täidise – hakitud roheline õun, mandariinid, rosinad ja kuivatatud aprikoosid.
Eraldi keetsime paar peotäit odrakruupe, kurnasime ja lisasime täidisesse. Segu toppisime parti ja part rändas lahtises potis ahju 200-kraadisesse sooja. Just lahtises! Sest siis läheb pardike kenasti krõbepruuniks. Odrakruupe pole aga mõtet täitsa pehmeks keeta, piisab kümnest minutist, ahjus saab ju kruup kuuma lisaks ning liialt keedetuna võtab siis juba pardikese sees pudru vormid.
Ja lõpuks ?ampanja!
Tunni möödudes oli peibutuspart kenasti päevitunud. Kurnasime rasva ära, nii loll ei ole keegi, et linnu rasva minema visata, panime meiegi ta kaussi ja külmkappi – ootama päevakest, mil temaga kartuleid praadida või muud suupärast toime panna.
Kui rasv oli potist kenasti kaussi toimetatud, valasime peibutuspardi üle ?ampanjaga. Gaasiline, kõige odavam, soovi korral võib ka siidriga asendada. Aga jumala eest mitte purgikeemiaga, vaid ikka naturaalse produktiga.
Nii.
Kaas peale ja uuesti tunniks ahju.
Oi, kui maitsev peibutuspart tuli!