Re?issöörina on “Turnee” Mathieu Amalricile juba neljas täispikk mängufilm, kuid see on esimene kord, kui ta iseenda filmis ka näitlejana kaasa teeb. Mõnevõrra tõrksalt oma uue filmi peaosa täitma asunud Amalric mängib kunagist edukat teleprodutsenti Joachim Zandi, kes jättis kõik – lapsed, sõbrad, kolleegid, armukesed ja vaenlased – ning pages USA-sse, et alustada seal uut elu. Nüüd naaseb ta pärast pikka äraolekut kodumaale koos lopsakate Ameerika burleskiartistide trupiga. Ülevoolavalt glamuursetest daamidest koosnev seltskond tuuritab oma bravuurika etendusega Prantsusmaa sadamalinnades, lõppsihiks produtsendi lubatud suurejooneline grande finale Pariisis. Saatuse tahtel jäävad nad oma viimase etenduse toimumiskohast ilma ning Joachim on sunnitud sõitma pealinna, kus ta peab silmitsi seisma oma minevikuga.
Kirev trupp
Mathieu Amalrici sõnul on “Turnee” inspireeritud kireva elukäiguga romaanikirjaniku Colette’i mälestustest ringreisidest kabareeartistina, kelle leivanumbriks oli pantomime scandaleuse. Re?issööri võlus kirjeldatud energia ja liikumine, kuid ennekõike esinejate iseteadlik vabadus, millele ta püüdis pikka aega tulutult tänapäevast vastet leida. Seda seni, kuni tema kätte sattus artikkel Prantsusmaad külastavatest Ameerika burleskiartistidest, kelle esinemisstiilis tundis ta kohe ära selle, mida oli otsinud. Selles oli mängulist sensuaalsust, ühteaegu intiimne, aga ka omamoodi poliitiline seisukohavõtt, mis vilistas kehtivatele ilunormidele.
Ja nii kuuluvadki “Turnee” kirevasse truppi mitte klantsitud Dita Von Teese’i kloonid, vaid glamuurselt volüümikad ja tätoveeringutega kaunistatud ekstravagantsed põrguinglid, kelle justkui ebamaisest hedonismist pulbitsev seltskond vastandub produtsendi traagilisele kujule.
Köietantsija elustiil
Mis veel? Produtsentide hulljulge köieltantsija elustiil, nende enda isik kui kõige olulisem performance ja show, on teine määrav komponent Amalrici stsenaariumis.
Re?issööri sõnul on teda alati huvitanud, kust leiavad nad jõu jätkamiseks ja mis saab siis, kui nad lõpetavad, viidates legendaarsete prantsuse filmiprodutsentide Jean-Pierre Rassami ja Humbert Balsani traagilisele saatusele.
Filmiliselt oli Amalrici lähimaks eeskujuks John Cassavetesi “Hiinlasest raamatupidaja tapmine” (The Killing of a Chinese Bookie), kuid samas on “Turnee” ka omamoodi road-movie, heites ilustamata pilgu meelelahutajate argielule, mis on öösiti võrratult glamuurne, kuid päevavalguses valusalt tülgastav. Sama palju või rohkemgi, kui näeme ahvatlevaid kaunitare laval, veedame me nendega teel olles, eemal pealinna peibutavast särast, kulunud hotellides, kus suurte unistuste taustaks kajab ilmetu liftimuusika.
“Turnee” linastub alates 21. jaanuarist kinos Artis.
* * *
Mis on neo-burlesk?
NEO-BURLESK on nüüdisaegne variatsioon meelelahutusest, mille juured on Inglise ja Ameerika music-hall’i, varietee ja vodevilliteatri traditsioonis. 1990. aastatel USA-s uuesti tärganud neo-burlesk on värvikirev segu, mis hõlmab varasemast laiemal hulgal lavakunstivorme alates klassikalisest striptiisist nüüdisaegse tantsuni, muusikalistest etüüdidest grotesksete paroodiateni.
Burleskiartisti standardvarustusse kuuluvad ekstravagantsed kostüümid, ülitugev meik, võltsripsmed, parukad, korsetid, pitsid, võrksukad jms. Seda peetakse lavakunstidest kõige demokraatlikumaks, kuna esinema on oodatud igaüks, hoolimata vanusest, soost, suurusest või nahavärvist. Esitades väljakutse kehtivatele ilunormidele, on seda nimetatud ka naiselikkust ülistavaks liikumiseks.