Septembris 1991 Soome kolinud Toomas Tärk töötab EAS-i turismiesindajana Helsingis. Jaanuaris toimunud Põhjamaade suurimal turismimessil MATKA 2010| valis Soome turismiajakirjanike liit ta põhjanaabrite möödunud aasta parimaks turismiedendajaks.
KesKus püüdis Toomase kinni Tallinnas. Kui mõnel lahe põhjakaldale kolinud eestlasel läheb emakeel käest ära poole aastaga, siis Tärki kõnest annab soome aktsenti otsida. EAS-is töötab ta 2006|. aasta detsembrist, enne seda sai palka Tallink Finland OY-st, kuhu läks tööle 1992. aastal.
*
Kuidas Soome sattusid?
Mu vanaema on Soomes sündinud. 1990-ndate algul oli Soome tagasikolimise laine nii Karjalast, Eestist kui ka Rootsist. Ja siis sai lihtsalt mindud sinna vaatama, kuidas Soomes elatakse.
*
Hakkas meeldima?
Võib nii öelda küll. Kuidagi elu sinnapoole jäi ja selle ligi 20 aasta jooksul ei ole kordagi tulnud isegi mõtet, et koliks Eestisse tagasi.
*
Kui ise ühel suvel Soomes elasin, siis umbes kuu möödudes märkasin, et kipun soome keeles mõtlema. Kuidas sul?
Täitsa sõltub hetkest, sõltub päevast, mõtlen tegelikult mõlemas keeles. Millal see täpselt juhtus, ei oskagi öelda. Ühel hetkel lihtsalt märkasin, et osa mõtteid on soome keeles – algul tööga seonduvaid, siis ka muidu mõtteid. Tütrel on kodukeel eesti keel, tema on siis nagu politseinik kõrval: kodus räägi eesti keelt!
*
Ega sul vist sellist asja nagu tüüpiline tööpäev olegi?
(Hakkab naerma.) Seda ei ole kunagi olnud. Isegi Tallinki algusaegadel oli tööpäev veidi ümmargune – hommikul kella viiest õhtul kella kümneni. Iga päev on omaette etendus, võiks öelda.
*
Aga kirjelda siis, millega täpsemalt tegeled.
Täpsemalt on minu funktsioon tutvustada Eestit Soomes kui atraktiivset reisisihtkohta. Iseenesest võib mõelda, et lihtne asi – paned plakati püsti: tulge siia!
*
Lõunanaabrid, teate ju küll!
Just. Aga ega ta nii lihtne ole. Eesti ja Soome vahel on suhted olnud seni, kuni maailm sellisena olemas on olnud. Ja eks aastasadade ja -tuhandete vältel on ka üksteise kohta arvamusi kogunenud.
Soomes on muidugi selle koha pealt lihtne, et Eestit teavad kõik. Samas on raske Eestist mingit kuvandit anda, sest igaühel on Eesti kohta oma arvamus.
*
Aga kas neist arvamustest jookseb läbi ka mingi ühine joon?
See ongi huvitav – arvamuse adekvaatsus on täiesti võrdelises sõltuvuses sellest, millal viimati Eestis käidi. Mõnel on arvamus kujunenud 30 aasta tagusest reisist, osal võib-olla paarikümne aasta tagusest, ka sel, kes käis Eestis viis või kolm aastat tagasi, on erinev arvamust kui sellel, kes on äsja käinud.
Eestis on ju areng olnud viimase paarikümne aasta jooksul mega. Vanas stabiilses ühiskonnas elav soomlane seda ei tajugi, millise arengu on Eesti läbi teinud, kõigi oma heade ja halbade külgedega.
Kõige suurem väljakutse ongi Eestist praeguse hetke kuvandi andmine. Teisalt, ega seda kuvandit nii lihtsalt anna ka, et Eesti on selline ja kõik ütlevad: halleluuja, nii ta on! Pigem tuleb ärgitada inimesi reisima uuesti ja uuesti ja uuesti ning saama uusi kogemusi.
*
Tallinkis on ilmselt lihtsam inimesi Eestisse meelitada – lased piletihinna ala ja kohe tulebki rohkem soomlasi. Kuidas aga EAS-is see töö käib?
Praegu ongi nii jah, et minu töö on müüa kogu Eestit. Pigem on see töö mainekujundus, rõõmusõnumi edasiviimine – tuua pidevalt esile seda rõõmsat ja toredat, mida turist võib leida siit Tallinnast ja kogu Eestist.
*
Aga mis soome kliendile huvi pakub?
Väga lai valik asju. Osa tuleb siia lihtsalt ?oppama, aga aina rohkem otsib ikkagi midagi enamat. Küsitluste vastus, miks turist siia tuli, on ikka, et nautida siin olemist, süüa hästi, käia kontserdil.
Huvitab muidugi ka Eesti ajalugu. Tallinna väidavad kõik end tundvat, kuid aina kasvab huvi ülejäänud Eesti vastu. Mõisad on jälle olnud sel aastal tõusutrendis.
Suur osa soomlasi käib ja peatub ikkagi ainult Tallinnas. Meie üks eesmärk on saada nad käima ka Tallinnast väljaspool.
Soomlasele on Eestis ootused samasugused nagu kodumaale minnes. On nagu välismaa, aga päriselt ei ole ka. Aga samal ajal on tuttav ja turvaline siia tulla.
*
Kui palju mõjutab Eestisse reisimist ilm?
Selge on see, et Eestisse reisimine on paratamatult sesoonne. See aasta oli talv hea, kohe oli näha, et Venemaalt reisijad tulid. Samamoodi ka Soomest, isegi suusatama tuldi, mis mõjub võib-olla natuke koomiliselt. Ja kui suvi on ilus, siis muidugi õitsevad meie rannakohad – Kuressaare, Pärnu, Narva-Jõesuu, Haapsalu. Olen oma tutvusringkonnast kuulnud, et noored pered, kes on olnud paar aastat suvel Pärnus, on täiesti loobunud mõttest minna suvel kuhugi Hispaania päikeserannale.
*
Eesti kui turismisihtkoha maine sõltub ilmselt kogu riigi mainest?
EAS-i tööle tulles hakkasin ise märkama, et oluline on ka kogu Eesti maine kujundamine, mitte ainult läbi turismiprisma. Koostöös Eesti saatkonna, Tuglase seltsi ja Eesti Instituudiga tegeleme näiteks Eesti kultuurielu esiletõstmisega Soomes. See kuulub ka nagu turismi alla, aga on olnud seni tsipa eraldi. Ja muidugi sünergia loomine Soomes elavate eestlaste seas, et eestlus Soomes tuleks esile sellisena, nagu see on, ja siis muidugi ka positiivsete varjunditega.
Üks selline projekt on ka Eesti Maja Helsingis. Minu meelest on õige aeg seda teha, sest peale äriliste suhete tihenevad ka inimeste isiklikud suhted Helsingi ja Tallinna, Soome ja Eesti vahel. Piltlikult võiks öelda, et Eesti ja Soome aina lähenevad, meeter-meetrilt. Ei ole mingi probleem tulla hommikul Helsingist siia, saada sõbraga kokku ja rääkida koerakasvatajate muredest. Või võtta siin maastikuratas, sõita Helsingisse, saada sõbraga kokku ja sõita sealsetes metsades ringi. Seda tehakse reaalselt, tean oma tutvusringkonnast. Paarkümmend aastat tagasi ei oleks osanud seda ettegi kujutada. Kaks linna, Helsingi ja Tallinn integreeruvad väga tugevalt ja see toob maad ka lähemale.
*
Kuidas euro tulek turismiäri mõjutab?
Turistid hakkavad kulutama raha normaalsemalt, kodusemalt, kergema käega. Kui hakkad kroonihinda ümber arvutama, siis tekib ikka küsimus, kas ma nüüd arvutasin õigesti. Kui pead veel kroone vahetama, siis lisandub ostuotsusele liiga palju vaheetappe, mis pärsib teatud moel ostuotsust.
*
Kas ise arvutad Tallinnas kroonihinnad eurodesse?
Jah, arvutan. Kasutan nii palju igapäevaselt eurot, et siinsed hinnad jagan viieteistkümnega.
*
Räägid tööst nii suure innuga – kas vabaks ajaks ka aega jääb?
Jääb ikka. Töö ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Ega tööd rügades õnnelikuks saa. Tööga seotud tegemist muidugi jaguks palju, osalt kattub see ka vaba ajaga. Kasvatan 13-aastast tütart ja nüüd ka neljakuulist poega, see võtab piisavalt vaba aega. Pean tunnistama, et välismaale reisima ei ole jõudnud juba mitu aastat. Mitte aktiivselt spordiga, aga kergelt liikumisega tegelen küll – mulle meeldib rattaga sõita ja suusatada. Reisida meeldib, aga ausalt öeldes meeldib mulle reisida Põhjamaades.
* * *
Eesti Maja Helsingis
Pidulik avamine on kavas 17. septembril. Paikneb Suvilahtis, Helsingin Energia vanades tootmishoonetes avatud kultuurilinnakus. Sinna kolivad nüüd kokku lisaks EAS-i esindajatele ka Tuglase selts, Eesti Instituut (kes seni kõik paiknevad Baltimaade keskuse majas) ja Soome Eesti Seltside liit.
Hoone eesmärgiks on anda soomlastele teavet Eesti kohta, EAS turismi ja äri poolelt, teised asutused kultuuri poolelt. Samas püütakse Eesti maja abil koondada ka kohalikke eestlasi.
Hoones avatakse ka Eesti ja Balti kirjandusele keskenduv raamatukogu, mis seni oli pressitud Tuglase seltsi ühte ruumi – samasse, kus Eesti taasiseseisvumise päevadel töötas Lennart Meri. Majas on konverentsi- ja seminariruumid. Praegu on käsil hoonesse Eesti disaini püsinäituse organiseerimine.
* * *
Et siis ikkagi – kuidas turist Eestisse meelitada?
KIIRESTI SÜNNIVAD AINULT KASSID? Toomas Tärk räägib, et asjad turisminduses toimuvad pikkade plaanide järgi.
Mina lähtun sellest plaanist, mille EAS-i turismiarenduskeskus ja nõukogu on pikaajalises strateegias paika pannud. Igaks aastaks teeme tööplaani, kus on teatud üritused, kampaaniad, reklaamid, mida läbi viime. See on nagu mõõdetav osa – kui panen ristikese kirja, siis mu töö oleks nagu tehtud. Aga ega ta päris nii ka ole.
Tavaliselt oleme läbi viinud üks-kaks kampaaniat, sõltub aastast. Mai lõpus meil just algas uus kampaania, mille teemaks on looduspuhkus, aktiivne puhkus, autoga reisimine, laps ja pere. Suhteliselt lai kaart, aga seda saab siiski ühise nimetaja alla panna.
Soomes muidugi pakume kõike, mida Eestist saab, aga igal aastal püüame siiski seda kõike mingi ühise nimetaja poole kallutada. Muidu räägid kõigest kõigile ja siis tegelikult ju ei räägigi midagi.
Igal aastal osaleme messil MATKA. Järgmisel aastal, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, oleme selle messi partnermaa.
Aastast aastasse oleme koostöös Tuglase seltsiga korraldanud Helsingis kahepäevast Mardilaata. See on kindlasti üks maailma suuremaid ainult Eestile suunatud messiüritusi, kus on nii eesti kultuuri, turismi, käsitööd, toitu – kõike, kõike, kõike. Möödunud aastal külastas seda üle 17 000 inimese.
Kaks aastat oleme ise korraldanud Helsingi kesklinnas üritust “Eesti kutsub külla”, Senati platsil pannud telgid-värgid üles, teinud suure kontserdi ja selle kaudu püüdnud inimestele väikest kiiksu pähe panna, et selline see Eesti on, läheks sinna.
Aga suurem töö käib ikka meie koostööpartnerite, reisibüroode kaudu. Nendele info jagamine, mis meil toimub, nõu ja jõuga abiks olemine, koos marketingiürituste korraldamine, tutvustamisreiside organiseerimine – see on väga suur osa tööst. Ja muidugi koostöö ajakirjandusega. Igal aastal korraldame sõltuvalt aastast kaks kuni viis-kuuski pressireisi Eesti eri kohtadesse.
Kui teha puust ette ja punaseks, siis ühelt poolt püüan ise seda infot kätte saada, mis siin toimub, ja siis läbi töödelda, mis sealsele kliendile huvi võiks pakkuda, ja siis seda edasi toimetada erinevate kanalite kaudu.