Raamatumesse ei toimu Eestis tihti. Õigupoolest toimuvadki nad meil vaid siis, kui on põhjust korraldada Balti raamatumess. Huvitaval kombel, vaatamata meie lugejate arvukusele ja väljaantavate raamatute hulgale, ei ole meil siiani õnnestunud paljudes riikides toimivat iga-aastast raamatumessitraditsiooni toimima saada. Ega oskagi siin hinnangut anda, miks see nii on.
Olukorra muutus turul
Balti raamatumess sai alguse 1995. aastal Eestis ja toimub rotatsiooni korras igal aastal erinevas Balti riigis. Sel aastal on järg taas meie käes ja mess toimub 6.-8. maini Tallinnas Nokia kontserdimajas.
Kolme messipäeva jaoks oleme püüdnud kokku panna programmi, mis pakuks huvi nii tavalugejale kui ka kirjastusvaldkonnaga kokkupuutuvale spetsialistile, nii noorele ja nooremale kui vanemale lugejale.
Kui näiteks kuni eelmise aastani oli raamatuid suhteliselt lihtne müüa – tuli vaid toota ja jälgida, et raamat oleks poes nähtaval kohal, siis praeguseks on olukord oluliselt muutunud ja selleks, et raamat leiaks tee ka lugejani, on vaja teha tõsist tööd ja teadlikku, planeeritud turundust. Seepärast olemegi palunud oma naabreid Soomest ja Islandilt kirjastuste töötajatele oma kogemusi jagama ja läbi viima turundusalase seminari.
Vestlusringid ja arutelud
Lugejatega on lubanud kohtuma tulla Leonie Swann (Saksamaa), esitletakse raamatut “Lambakriminull”; Dmitri Bõkov (Venemaa), esitletakse raamatut “Mahakantud”; Sofka Zinovieff (Inglismaa), esitletakse raamatut “Punane printsess”; Zinaida Lindén (Soome), kelle raamatuid on ilmunud ka vene keeles ja kelle viimane novellikogu kirjeldab elu Soomes vene naiste silmade läbi.
Meeleolukad raamatuesitlused on planeeritud nii InBoililt (luuleraamatu “Sajast sada” esitlus) kui Tiit Laukilt (raamatu “Jazz Eestis 1918-1945” esitlus). Samuti tõotab meeleolukas tulla Goethe Instituudi poolt korraldatav üritus, kus saksa kirjanduse austajad loevad ette oma lemmikautori teoseid ning arutlevad Saksa kirjanduse mõjude üle.
Oleme messile planeerinud mitmeid vestlusringe ja arutelusid. Näiteks vestlusringis “Suur ajalugu versus väike ajalugu” kohtuvad kuulajatega Imbi Paju, Sofka Zinovieff, Aigi Rahi-Tamm ja Mart Laar. Vestlusringis “Elukirjandus ja ilukirjandus” vestlevad Teet Kallas, Merca, Mihkel Raud ja Olavi Ruitlane.
Ravimtaimede kasutamise oskuse ning tähtsuse üle tänapäeval ja minevikus arutlevad Ain Raal ja Rein Sander.
Lisaks leiavad käsitlust nii meie noortekirjandus (vestlusringi on oodata Kaie Klettenbergi, Sash Uusjärve, Tauno Vahterit, Ivar Soopanit ja Kätlin Kaldmaad) kui ka vestlusring Andres Anvelti juhtimisel – missugused on meie, Eesti, põnevikud.
E-raamatute teosamm
Teine teema, mis on mujal maailmas võitnud poolehoidu, aga Eestis siiski vaid teosammul liigub, on e-raamatute areng.
On siin siis põhjusteks kartused autoriõiguste osas, kirjastuste äraootav seisukoht või ka lugerite kättesaadavus ja praeguste raamatuostjate konservatiivsus (olen kindel, et meie lapsed ei piinle enam selle küüsis, vaid sooritavad ostu mugavusest ja kiirusest lähtuvalt), võib-olla ka kõik need mõjurid kokku, on meil siin võimalus juba vaadelda ja võrrelda teiste riikide praktikaid.
Prantsuse Kultuurikeskuse eestvedamisel toimub kirjastuste esindajatele ja autoritele ümarlaud, millest võtavad osa eksperdid Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist, et arutleda e-raamatu arengu ja tema mõjude teemal.
Lasteraamatukogude töötajatele korraldab õpipäeva Eesti Lastekirjanduse Keskus, praktilist nõu on lugejal võimalik saada näiteks koduraamatukogu korrashoidmise osas või ka infot e-raamatute ostuprotsessi ja erinevate lugemisseadmete kohta.
Raskete aegade lood
Vene keeles toimub seminar eesti ja vene tänapäeva lastekirjandusest, kus Ilona Martsoni vestluspartneriteks on eksperdid Venemaalt: Maria Porjadina (ajakirja T?itajem Vmeste toimetaja, eesti lastekirjanduse arvustaja); Irina Arzamastseva (Moskva Riikliku Pedagoogilise Ülikooli õppejõud, eesti lastekirjanduse kursuse lektor) ja Albert Lihhanov (Rahvusvahelise Lastefondide Assotsiatsiooni president).
Samuti tuleb tutvustamisele Aleksei Turovski uus venekeelne raamat “Живые знаки” (“Elavad märgid”), laupäeval toimub kohtumine Venemaa autori Dmitri Bõkoviga ja esitletakse raamatut “Mahakantud”.
Ükski raamatumess ei möödu näitusteta. Nii on võimalik tutvuda näitusega “Kasuline kokaraamat”, Eesti, Läti, Leedu ja Soome 2009|. aasta kauneimate raamatutega. Ühtlasi toimub messi raames Baltimaade kauneimate raamatute konkurss, kus Läti, Leedu ja Eesti ekspertide hindamisel valitakse väljavalitud raamatutest parimad. Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt on messil väljapanek lasteraamatute illustratsioonidest.
Muuseas, messil on esindatud üle 30 kirjastuse-ettevõtte, kes pakuvad lugejatele oma parimat raamatute valikut.
Isiklikult usun, et rasked ajad on need, mil mõtleme ja vaatame rohkem enda sisse ning leiame enam aega lugemise abil enese täiendamiseks ja maailmapildi avardamiseks ning et kuulajaid ja huvilisi jagub kõigiks kolmeks päevaks ja et tuleb üks tõsiselt lugemisele keskendunud kirjanduslik nädal.