Kuhu 39 astet viivad?
“39 astet” viib vaatajad ajas tagasi 1930-ndate aastate Inglismaale, kus tegutsevad salapärased spioonid ja tekivad uskumatud armastuslood. Tegemist on ülikiire, koomilises võtmes looga kurikaeltest, kes üritavad suurt riigisaladust maalt välja toimetada. Ja looga kangelasest, kes kurikaelu takistada püüdes kohtub mitmete võluvate daamidega ning lõpuks leiab oma elu armastuse. Teisisõnu: *Segage Hitchcocki meistriteos mahlase spiooniromaaniga, lisage killuke montypythonlikku huumorit ja saategi “39 ASTET” – ülikiire spioonikomöödia.
*
Plakatile on kirjutatud Alfred Hichcock. Miks? Linnud lendavad?
“Patric Barlow adapteeritud “Astmetelugu” püüab laval maha jutustada terve Hitchcocki samanimelise filmi! Stseenid kihutava rongi katuselt, jälitus lennukist, rahvarohked linnatänavad… Kiired pöörded, verdtarretavad mõrvad, kümned koomilised tegelased, lennuõnnetus otse laval, puuduvad sõrmed, meeleheitlikud põgenemised, käeraudadesse aheldatud noorpaar – need on vaid mõned situatsioonid paljudest, mis mängitakse ära nelja näitleja (!!!) abil. Taolise kõrgpilotaa?i nõudva näitleja-tulevärgi loomine on kogu teatrilt olümpiavormi eeldav ettevõtmine, kuid see kõik on pööraselt huvitav ja lõbus samal ajal.
*
Inimene tuleb teatrisse, istub saali, veeretab kavalehte näpu vahel – aita teda: mis peaks ta mõtlema, kuhu horisondi panema?
Märksõnadeks on osav näitlejamäng, stiilne huumor, heale loole omane Saladus.
*
Mis juhtuks, kui maailmas ei oleks Kati Kivitari ja Rakvere teatrit?
Küsimuse huumorirohkuse vaimus oleks kiusatus samaga vastata ja öelda, et kogu universumi kosmiline ringkäik seiskuks, kuid naljatusteta selge on see, et kui ei oleks Rakvere teatrit, lavastaks Kivitar kuskil mujal ja kui ei oleks Kivitari, lavastaks Rakvere teatris keegi teine.
*
Aga kui ei oleks ühtegi astet?
Siis ei oleks laval astujaid ja ka saaliuksest sisse astujaid. Sellest oleks kahju.