Kultuuripealinnaprojekti Tallinn 2011| Saksa-Soome päritolu juhataja Mikko Fritze 82 000-kroonine ehk 5 240 euro suurune brutopalk on Eestis tekitanud enneolematu kumu. Eesti meedia ja mõnede eestlaste meelest on selline Euroopa mõistes üsna tavapärane palk liialt suur.
Hullustiminek
Põhjusteks on loomulikult kadedus ja see, et Eestis ei olda harjutud mujalt pärit võõramaalastest spetsialistidega. Lisaks sellele on võõraid alati hea süüdistada kõigis ühiskonna puudustes.
Eesti meedia on teemat nautinud täiel rinnal. Fritzet on kujutatud kui rahaahnet välismaalasest parasiiti. Kas negatiivse reklaami eesmärgiks on ohustada kogu Tallinn 2011| kultuuripealinnahanget? Projektist ja Mikko Fritzest on saanud poliitiline tüliõun. Seda kirjeldab ka hanke tarbeks lubatud rahade julm kärpimine.
Kas Tallinnast saab esimene Euroopa kultuuripealinn, kellelt võetakse tiitel ära enne, kui kultuuriaasta alatagi jõuab? Kui antud lubadusi ja kohustusi ei täideta, võibki nii hullusti minna.
Eestis on sadu kroonimiljonäre ja mitmeid inimesi, kelle varanduse suurus ületab miljardi krooni piiri. Need ärimehed ja -naised väidavad, et on oma varanduse teeninud kõva töö ja ettevõtlusega.
Oma suva riigirahaga
Keegi pole aga kunagi seadnud kahtluse alla nende inimeste õigust oma varandust säilitada. Siiski omastati Eesti iseseisvumise alguses kõigile kuulunud ühisomandit sageli üsna kaheldavate meetodite abil.
Mitmed Eesti ülijõukad inimesed rikastusid 90-ndatel võttes omavoliliselt enda käsutusse riigivara. Või mil muul viisil on võimalik, et Eestis siirdusid maatükid, sadamad, terminalid, tehased, kauplused, terved kivihooned, raudteed ja transpordifirmad erasektori omandisse praktiliselt tasuta? Sellesse teemasse pole Eesti meedia kunagi julgenud oma nina pista.
Pole selleski kurvas loos midagi uut. Kõikides riikides, kus on toimunud suuri uuendusi, on toimunud ka omandi taasjagamine. Soomeski vahetasid suured varandused omanikke, kõigepealt iseseisvudes 1920-ndatel ja siis peale viimast sõda 1940-ndate lõpupoolel.
Kuupalga suurus aastal 1991
Tavapärasest ahnemad ja jultunumad on krahmanud endale parimad palad. Eestis on seega erakätesse siirdunud vara väärtus tuhandeid korda suurem kui Mikko Fritze kuupalk.
Ajaleht Äripäev avaldab igal aastal statistikat Eesti rikkaimate inimeste sissetulekute kohta. Vahest tasuks mõnikord arvutada nende kuupalga suurus alates aastast 1991. Või osutuvad summad üle mõistuse suurteks?