Brasiilia moefirma Oskleni kõrgete lagedega retrohõngulises kontoris valitseb Rio de Janeiro suvisele leitsakule vaatamata meeldiv jahedus. Bossi kabineti seinal ripub õlimaal lainelaual liuglevast surfajast, seina ääres on rivis mitu board’i – tummad tunnistajad peremehe hobist. Seinal märkab ka Eesti vappi – jah, Oskleni juht on Eesti aukonsul Rio de Janeiros. Pärast mõningast ootamist saabub ka majaperemees ise – pikk, päevitunud, sportlik ja noortepäraselt riides. Miski ei reeda, et tegu on juba 48-aastase mehega.
Perekond rändas välja 1925
Oskar Metsavaht, Eestist 1925. aastal välja rännanud optiku Oskar Leonhard Metsavahi pojapoeg, on mitmekülgne mees. Brasiilias oma moebrändi Osklen kaudu kuulsust kogunud ettevõtjana harrastab ta veel surfamist Rio de Janeiros Ipanema lainetel, aga ka Andide, Alaska ja Himaalaja nõlvadel, ja metsikuid ekspeditsioone Amazonase vihmametsades.
Suurlinna kosmopoliitset elu nautiv mees oskab hinnata looduslähedust ja üritab neid kaht kontrastset stiili oma rõivakollektsioonides harmooniliselt kombineerida. Tema putiike leidub Brasiilia suurlinnade parimates kvartalites, aga ka New Yorgis, Lissabonis, Tokyos, Roomas, Milanos jm.
Oskleni on Londonis paiknev moemaailma kompass WGSN hinnanud kümne maailma mõjukaima ja inspireerivaima brändi hulka kuuluvaks. Brasiilia parimaks spordirõivaste tootjaks on teda nimetatud juba varem.
Eesti juured, brasiilia hing
Oskar Metsavahile, kuigi ta eesti keelt ei räägi, on tema päritolu siiski oluline. “Minu vanaisa ja vanaema tulid Eestist Brasiiliasse 1925. aastal, nende esimene laps, minu isa Renato, sündis juba siin. Esimesed paar aastat elasid nad Rio de Janeiros, siis kolisid Minas Geraisi osariiki. Seal olid nad poolteist aastat, seejärel läksid lõunasse, P?rto Alegresse, sest vanaisa ei sallinud siinset kuuma ja niisket kliimat.”
Eesti juured andsid Oskarile ajendi 2008|. aastal vastu võtta Eesti aukonsuli koht – selle kaudu üritab ta oma esiisade maad Brasiilias tutvustada.
“Eestist teatakse siin vähe, väga vähe. Nüüd, kui Eesti on saanud Euroopa Liidu liikmeks, kuuleb Eestist vahel üht-teist. Muidugi ka spordi kaudu teatakse, olümpiamängude kaudu. Aga ka mina saan midagi Eesti jaoks ära teha – ma olen Rio de Janeiros ja kogu Brasiilias väga tuntud inimene.”
See mõjub juba peaaegu praalimisena, kuid pole seda ometi mitte. Eelmisel aastal sai Metsavahist Rio de Janeiro aukodanik ja kui pärast meie jutuajamist üritasin tänaval juhuslike inimestega vesteldes tema sõnu kontrollida, siis tõesti – Oskarit teatakse, temast kirjutatakse ajakirjanduses ja tema nägu on tuttav teleekraanidelt, isegi reklaamprospektidelt. Üks S?o Paulo arhitektuuriõppejõud, kellega meil samuti Metsavaht jutuks tuli, pidas teda juudiks. Nojah, Metsavaht võib teispool ookeani tõesti germaanipäraselt kõlada ja sealt on siionlikud assotsiatsioonid kerged tekkima.
Ennast peab Oskar brasiillaseks ja on võtnud oma südameasjaks Brasiilia tutvustamise maailmale. Emotsioone tagasi hoidmata kirub ta maailmas valitsevat ignorantsust.
“Peetagu meeles – Brasiilia ei ole Ladina-Ameerika! Brasiilia on Brasiilia! Täiesti teistsugune, hoopis kosmopoliitsem, siin on palju rasse, kultuure. Meie, brasiillased ei ütle, et me oleme ameeriklased. Brasiillased on brasiillased, argentiinlased on argentiinlased. Täpselt nagu teiegi: eestlased on eestlased ja lätlased on lätlased. Me ei ole lõunaameeriklased!”
Ta väljendab kollektiivset solvumist muu maailma eksikujutelma pärast, justkui räägitaks Brasiilias hispaania keelt ja justkui see oleks üks metsik maa.
“Sest praegu jõuab maailma Brasiilia kohta pigem negatiivne info: kriminaalsus ja seks – ainult halvad uudised Brasiilia kohta. Lõuna-Ameerika kaart on muu maailma jaoks üks suur d?ungel. Kuid tegelikult on tal suur tulevik ja seda just kultuuride sünteesi kaudu.”
Moekunst: “Osklen peab olema maailma parim!”
Ka moe ja rõivastega tegelema hakkas Oskar nähtavasti just tänu oma fragmentaarsele ja kõike sünteesivale elustiilile. Spordiarstina, kes uurib treenimist kõrgmäestikus, tuli tal ronida Aconcaguale, mis teadupärast on Lõuna-Ameerika kõrgeim tipp. Aga kuna Brasiilias ei toodeta talispordirõivastust, valmistas ta sinna minekuks riided ise. Siis tekkiski Oskaril mõte hakata tegema Brasiilias soojapidavat talispordirõivastust. Maal, kus pole ei lund ega külma! Peagi lisandusid surfi- ja rannarõivad. Selle kõige jätkuna tuli tegelemine moega.
“Ma tahtsin kokku viia urbaanse elustiili loodusega. Me elame Rios, see on väga suur linn, aga siin lähedal on kohe ka surfirannad ja metsad – ja ma tegin mõned kollektsioonid, mida saab kanda erinevates keskkondades.”
Oma mitmepalgelise elustiili valamist uutesse mudelitesse peab Oskar oluliseks ja rõhub seejuures originaalsusele.
“Osklen peab olema parim – ma ei kopeeri teisi brände. Ma tahan tuua oma kollektsioonidesse emotsiooni, mis tuleneb spetsiifilisest elustiilist. Mu 2010|. aasta kollektsioon saab olema karnevalistiilis. See on komplitseeritud teema, sest karneval on meie jaoks midagi väga tüüpilist, ikoonilist. Aga peamine, et ma tunnen suurt rõõmu oma tööst! Ja muidugi on tore, et see toob ka raha sisse, aga alles nüüd, pärast 16 aastat kestnud pingsat eesmärgi nimel töötamist.”
Uus luksus – mis see on?
Brasiilia narodniku arsenalis on aga veel üks oluline märksõna, mida ta on muuseas promonud ka mitmetel rahvusvahelistel moekonverentsidel. See on nn uus luksus.
“Inimesed kulutavad luksusele tohutuid summasid. Ja väga halva maitsega luksusele. Kas sa tead, et Brasiilia on maailmas teisel kohal helikopterite arvu poolest? See on ju jama! Väärtused on devalveerunud, aga nüüd on aeg uuesti tõusta! Ma nimetan seda uueks renessansiks. Tulevad uued Michelangelod, uued da Vincid, ja see oli mu viimase kollektsiooni kontseptsioon. Ma usun, et ühiskonnal saavad olema uued liidrid väga paljudes segmentides ja ma olen väga optimistlik. Ma räägin uuest luksusest. Mis see tähendab? Ma ei ole vana luksuse ega selle elustiili vastu, aga ma arvan, et meil on tänapäeval uued väärtused: säästlikkus nii keskkonna kui ka ühiskonna sfääris. Hetkel on säästlikud materjalid muidugi kallid ja paljud inimesed pelgavad sellepärast neist valmistatud tooteid. Kuid see uus luksus on parem elustiil meile kõigile. Paljud maksavad selle eest, sest sellel on hea kvaliteet ja hea disain, samuti annab see bränd sulle hea staatuse. Mulle meeldivad Kyoto protokollid, kuigi nad pole alla kirjutatud. See paneb inimesed mõtlema, et säästlikkusest rääkimine pole üksnes romantiline poos, vaid sellel on ka majanduslik mõte. Sa võid teenida head raha ühiskonnale häid asju tehes! Ma olen idealist, aga ma olen ka ettevõtja. Ma mõtlesin nii juba 1997 ja 1998, aga nüüd on ühiskonnas toimumas murrang ja see toetab mu ideid.”
“Eesti on majanduslikult vaene, kuid intellektuaalselt rikas!”
“Me peame muutma inimeste mõtteviisi. Hiina on arenev majandus, aga nende keskkondlik ja sotsiaalne mõtlemine jätab kõvasti soovida. Pole tööseadusandlust, pole keskkonnakaitset. Ja tänu sellele nad toodavad odavalt. Aga ühel päeval nad peavad seda muutma, sest kui nad ei muuda oma keskkondlikke ja sotsiaalseid väärtusi, siis ühel päeval neilt enam ei osteta nende toodangut. See on uus luksus, millest ma räägin. Me peame muutma inimeste mõtlemist. Et inimene oleks valmis maksma 20-30% rohkem kauba eest, mis tuleb mujalt, aga mitte enam Hiinast. Sest praegu on meil liiga palju ameerikalikus stiilis konsumerismi: odavamalt ja rohkem. Euroopalik tarbimine on väärtuskesksem, rõhutades originaalsust ja staatust. Need on kaks tarbimise viisi. Praegu eelistab inimene odavat Hiina kaupa, kuid see mentaliteet peab muutuma.”
Oskar müüb oma brändi keskkonna märksõna kaudu ja siin otsib ta seoseid mujalt maailmast, mis aitaksid tal seda teostada. Seoseid näeb ta ka Eestiga, võib-olla mõnel Eesti aukonsulitele korraldatud promoüritusel on tal jäänud mulje Eestist kui eriti säästlikku arengut viljelevast maast: “Brasiilia on suur maa, siin on maailma suurimad metsad, aga me peame õppima neid kaitsma ja hoidma. Te peaksite oma kogemusi keskkonna alal tooma maailma, ennast promoma keskkonna kaudu. Eesti on majanduslikult vaene maa, kuid rikas intellektuaalselt, kultuuriliselt. Teil on head tehnoloogiad, aga te peaksite need ühendama oma traditsioonidega, oma eripäraga. Sest tehnoloogilisi maid on palju, aga teie oma eripära teistel pole. Maailm vajus majanduskriisi, kõik maad enam-vähem ühtemoodi, aga te peaksite siit tõusma oma eripäraga.”
Siin rõhutab Oskar eelkõige loodussäästlikku arengut. “Me peame õppima olema vaatlejad, head vaatlejad. Ja võib-olla tänu mu eesti kultuuritaustale on mul spetsiifilisem maailmapilt.”
Ometi ei tahaks Oskar eesti juuri oma suure sõnumi juures üle tähtsustada. “Ma ei tahaks rääkida geograafilistest rahvustest: eestlased, brasiillased, ameeriklased. Tegelikult oleme me elustiili rahvused, mitte geograafilised rahvused. Ja siin on Brasiilial hea võimalus, sest see on rahvuste segu, siin on palju erinevaid kultuure, mille sümbioos võib pakkuda maailmale uut.”
* * *
Metsavahi missioon: kultuuride ja elustiilide süntees
Kultuuride ja elustiilide sünteesimist peab Oskar ka enda isiklikuks missiooniks.
“Isa poolt olen ma eesti päritolu, minu elustiil on euroopalik tänu perekonnale. Ja meie pere on väga sportlik. Mu isa oli esimene surfar Lõuna-Brasiilias. Ja ta asutas meditsiiniteaduskonna Lõuna-Brasiilias. Mu ema on ühe Milanost välja rännanud itaallase lapselaps, ta on kunstiajaloo õpetaja. Meie peres valitsesid eesti ja itaalia kultuur. Isa poolt tuleb minu looduslähedus, ema poolt kunstiarmastus. Ise õppisin ma meditsiini (Oskar on lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli arstiteaduskonna spordiarstina) ja tulin elama Rio de Janeirosse, sest selle linna multikultuursus vastab mu elustiilile. Mulle meeldib urbaanne elu, aga samas ka vihmametsad, mis siin on. Ja kosmopoliitsus meeldib mulle – see on see, miks ma tulin siia.”
* * *
Säästva arengu patroon Metsavaht
Eesti Brasiilia aukonsuli Oskar Metsavahi elufilosoofia raamiks on looduskeskkond ja säästlik eluviis.
Meie senine kontoris kulgenud vestlus Oskar Metsavahiga on jätnud mulje mitmekülgsest elunautijast, kellel oma hobisid sünteesides on justkui mängeldes ja pooljuhuslikult välja tulnud bränd, mille kaudu end maailmale esitleda ja ühtlasi sisseharjunud mitmekülgset elustiili jätkata. Läheme välja, Oskar paneb oma linnamaasturile hääled sisse ja vestlus saab jätku paar kvartalit eemal asuvas restoranis. Nüüd avab Oskar oma elufilosoofia sügavama poole, milles disain, hübriidsus ja luksus sobituvad laiemasse konteksti, millele raami annavad hoopis looduskeskkond ja säästlik eluviis.
“Brasiilia on suur maa, siin elab 200 miljonit inimest ja valimistel osalemine on siin kohustuslik. Palju on harimata rahvast, keda on meediaga kerge manipuleerida: kui sa lubad nende jaoks midagi teha, siis nad hääletavad sinu poolt. Brasiilias on samas ka 40 miljonit inimest, kes elavad hästi, kellel on hea haridus. Suured kompaniid orienteeruvad oma toodanguga neile 40 miljonile inimesele. Aga me peaksime hüvesid hajutama – ma ei mõtle niivõrd raha kui haritust. On palju organisatsioone, kes annavad vaestele raha – aga nad annavad ainult raha. Mis need vaesed rahaga teevad? Nad ostavad mobiiltelefone jne, nad tarbivad rohkem – aga see on ka kõik. On muidugi institutsioone, kes nõuavad hariduse viimist rahva sekka, st asjad on hakanud muutuma, aga see võtab ilmselt 50 aastat aega. Praeguses majanduskriisis õhutatakse tarbimist, meie president esines TV-s ja kutsus üles inimesi mitte tarbimist piirama. Muidugi – ühtpidi on see õige: kui ei tarbitaks, ei tuleks ka maa kriisist välja. Kriis on majandusele halb, aga ma arvan, et Brasiilial on praegu hea võimalus sellest ka kasu lõigata. Ja just moraalses plaanis.”
Ja siin on Oskar Metsavahtki oma käe alla pannud. Ta teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, ta on valitud UNESCO ettevõtjatest sõprade assotsiatsiooni asepresidendiks. Samuti asutas ta Instituto e – Rios paikneva mittetulundusühingu, mis keskendub säästvale inimarengule. Koostöö toimub Brasiilia keskkonnaministeeriumiga.