Nimetatakse neid joogikesi tihti hellitlevalt ja romantiliste nimedega. Ingliskeelses maailmas on üldnimetuseks moonshine, mis võiks viidata pimeduses tegutsemisele ehk siis salakaubavedajate selgitustele, et need vaadid või kastid, mida kontrollijad arvasid nägevat, oli tegelikult kuupaiste.
Kodus tehtud alkohol on enamasti valmistatud litsentseerimata destillatsiooniaparaadiga. Kui vaadata maailmas ringi ja püüda koostada nimekirja toitainetest, millest toodetakse alkoholi, siis ilmselt on lihtsam saada nimekirja nendest, millest veel ei toodeta. Kõik, mis sisaldab suhkruid, mida saab panna käärima (pärmidega), et saada etanooli, kõlbab. Et aga toodang on illegaalne, ei lasta valmis joogil enamasti küpseda ning samuti sisaldavad kodusel teel valmistatud joogid sageli halbu ja toksilisi lisandeid (nagu metanool), mis on jäänud vedelikku kontrollimatu kääritamise või destilleerimise tulemusena.
Paljudes riikides on aga kodusel teel välja arendatud suurepärased joogid, mille puhul on loodetavasti vaid aja küsimus, millal need saavad vajalikud load tootmiseks ja turustamiseks. Nende puhul on olulised kvaliteetne ja kindel algmaterjal, kindlad kääritamis- ja destilleerimistingimused ning enamasti ka küpsemisperiood, mis kõik tagavad joogi puhtuse, omapära ja kvaliteedi.
* * *
Kangete napside suur sõnastik
Lugupeetud Toomas Tiivel annab järgnevalt loetelu maailmas kodusel teel valmistatud jookidest, millel on tihti poeetilised nimed.
Armeenia – oghi, ka aragh (magus, mahlane, vrd araabia araq) – mooruspuuviljad, viinamarjad, kirsid, ploomid, aprikoosid
Austraalia – kodune destilleerimine on illegaalne, kuid poodides on saadaval väikesed (kuni 5 l) destillatsiooniaparaadid, vajalikud pärmid ja maitseained
Birma – palmiviin
Brasiilia – valmistatakse nii suhkruroost kui viinamarjadest, üheks tuntuimaks on Maria Louca – hull Mary. Napse valmistatakse ka teraviljast, ubadest, riisist
Bulgaaria – rakia (magus, mahlane, vrd araabia araq) – tehtud enamasti viinamarjadest, aga ka ploomidest, virsikutest, vaarikatest
Colombia – tapetusa või chirrinchi. Chicha tehakse mälutud maisist, mida lastakse mõned nädalad mullas asuvates nõudes käärida
Dominikaani Vabariik – cleren või pitrinche – suhkrust või kääritatud suhkruroost, berunte – maisist, riisist, melonitest, ananassidest või nisust
Ecuador – puro (puhas) või trago (neelama) – tehakse suhkroroost
Eesti – puskar – enamasti kartulitest, ka suhkrust ja teraviljast
Gruusia – t?at?a (chacha) – viinamarjadest ja nende pressimisjääkidest
Guatemala – cusha – kääritatud puuviljadest, populaarsed joogid maiade pidustustel
Haiti – clarin – suhkrust või kääritatud suhkruroost
Iirimaa – poitin – teraviljast ja kartulitest
India – desi, desi daroo, thara, dheno, mohua, chullu, narangi, kaju, charayam, santra jt – peamiselt suhkruroomelassist
Island – landi – kartulitest, vanast leivast
Itaalia – grappa – viinamarjade pressimisjäägid. Sardiinias – filuferru (raudtraadid) – viide sellele, et illegaalsed grappa-destillaatorid olid varjatud ja maa sees, nendeni viisid raudtraadid
Jaapan – doburoku – riisist
Kanada – moonshine – varasematel aegadel tehti seda kartulikoortest, nüüd ka suhkruroomelassist
Kenya – changaa, kumi kumi – maisist
Kreeka – raki või tsikoudia (Kreeta saarel), tsipouro – vahel maitsestatud aniisiga
Laos – lao lao – riisist
Lõuna-Aafrika Vabariik – mampoer – virsikud ja marulapuu viljad, witblits (valge välk) – viinamarjadest
Makedoonia – rakia – viinamarjajääkidest ja ploomidest
Malaisia – langkau või montaku – riisist
Malawi – katchasu – kartulitest, suhkruroost, maisist
Mehhiko – lechuguilla – agaavist
Nepal – rakshi – hirsist
Nigeeria – ogogoro, kaigba, akpeteshi, aka merenkain, abua first eleven, agba
Norra – hjemmebrent ehk heimebrent (kodus põletatud) või heimkok (kodus keedetud) – kartulitest ja suhkrust. Skogens vin (metsa vein)
Pakistan – tharra – odrast, rukkist ja teistest teraviljadest
Panama – chirrisco – puuviljadest või riisist
Peruu – pisco, chincha – viinamarjadest, joogid on ametlikult lubatud
Poola – bimber, samogon, ksiezycowka (kuupaiste) – teraviljast ja puuviljadest, ploomidest tehtu on sliwowica
Prantsusmaa – eau de vie, gnole, goutte, lambic, calvados, fine, tihti ka lihtsalt puuviljade ja marjade nimed – poire (pirnidest), prune ja mirabelle (ploomidest), kirsch (kirssidest). Tootmine on maksustatud
Puerto Rico – pitorro, mama juana, pitrinche, pitriche, canita, lagrima de monte (mägede pisarad), lagrima de mangle (mangroovi pisarad) – illegaalselt toodetud rummid
Rootsi – hembränt (kodus põletatud) – kartulitest ja suhkrust
Skogsstjärnan (metsa täht), garagenkorva (garaa?i koskenkorva), chateau de garage (vihje prantsuse veinidele)
Rumeenia – tuica (tzuika) või palinca (palinka) – ploomibrändi
Saksamaa – schwartzgebrannter (mustalt s.o mustale turule põletatud), enamasti schnaps või puuviljabrändi
Saudi Araabia – siddique (sõber) – fermenteeritud suhkruvee destillaat
Serbia – rakija, selle erim loza – on tehtud viinamarjadest, ka brlja
Slovakkia – slivovica – ploomidest, hru?kovica – pirnidest ja cere?novica – kirssidest, aga ka borovicka – kadakamarjadest
Sloveenia – tropinovec (pressitud pooleldi kuivatatud viinamarjad) või ?nops. Tootmine on legaalne ja maksustatud
Soome – pontikka – teraviljast, suhkrust ja kartulitest. Kutsutakse ka kotipolttoinen (kodus põletatud), ponu, ponantsa, tuliliemi (tuline kaste), moscha (soomepärane moonshine, mille tõid kaasa Ameerikast naasnud emigrandid), korpiroju (metspuude jäägid), korpikuusen kyynelet (metskuuse pisarad) – viitavad sellele, et jooki valmistatakse kaugel metsas. Oma tarbeks on kodune destilleerimine lubatud. Kõige kuulsam on ametliku tootmise loa saanud Kitee linnas toodetud Kiteen kirkas (Kitee selge)
?otimaa – peatreek – illegaalselt toodetud viski
Sri Lanka – kasippu, heli arrakku, kashiya, vell beer, katukambi, suduwa – suhkruroost
Suurbritannia – moonshine
?veits – absinti toodetakse jälle ka kodusel teel Val-de-Traverse’is
Taani – hjemmebraendt (kodus põletatud)
Tai – lao khao (valge alkohol), sura khao – riisist. Yadong (kääritatud maitsetaimed) – lao khao, millele on lisatud maitsetaimi
Trinidad ja Tobago – ba-bash või mountain dew (mäe pisar) – kääritatud suhkruroost või tsitrusviljadest
T?ehhi – slivovice (ploomidest) või merunkovice (aprikoosidest)
Türgi – raki
Ungari – hazipalinka (kodus tehtud palinka) – puuviljadest
USA – moonshine, busthell, booze popskull, white lightning (valge välk) – mais ja suhkur
Uus-Meremaa – hokonui moonshine – tootmine on ametlikult lubatud
Venemaa – samogon (isedestilleeritud) – enamasti suhkrust, kuid seda on tehtud väga paljudest ainetest nagu puuviljad, aedviljad, peedid, teravili, kartulid, halvaa, mesi, väidetavalt isegi puutööstuse jääkidest (vineerist – taburetovka, mida Ostap Bender müüs Ameerika turistidele)