Mul on meeles, kuidas kuulsin nõukaajal Rikka Ivvani suguvõsa kokkutulekul ühest Setomaa-nimelisest raamatust, mida kellelgi ei ole, kuid kus pidi olema Setomaast palju kirjutatud ja mis olla Eesti ajal välja antud. Aasta oli siis 1977.
Esimene eestiaegne Setomaa piibel
Aja möödudes sattusid kätte Virumaa ja Võrumaa koguteosed, millest sai aimu, milline oli üks eestiaegne maakondlik koguteos ja millest seal kirjutati. Setomaa oma oli seevastu nii haruldane, et minu tutvusringkonnas polnud seda kellelgi. Jakob Hurda “Setukeste laulud” hankisin Tartu antikvariaadist, kus koguteose peale raputati ainult nõutult pead.
Siiski, umbes kümme aastat enne Vene aja lõppu sain ta mitmete inimeste kaudu ja pika otsimistöö tulemusel ära osta. Veel on meeles, kuidas raamat toimetati tolleaegsesse majandikontorisse, tänasesse Obinitsa galeriisse Halas Kunn – samasse kohta, kus kunstnik Evar Riitsaarel nüüd rauast kapp seisab.
Tolle koguteose jaoks alustati materjali kogumisega 1924. aastal ning 1928. aastal nägigi ilmavalgust raamat, millest sai asendamatu abimees nii Eesti kui ka Setomaa taasärkamise perioodidel, kui oli tarvis miskit piirkonna kohta teada saada. Setomaa geograafia, loodus, kaardid, Vabadussõja kulg, rahvaarv, keel, arhitektuur, majandus, matkarajad – kõik olid nende esimeste kaante vahele mahtunud. Seda võis koguni nimetada esimeseks eestiaegseks Setomaa piibliks.
Sellest saanuks põnev uurimisküsimus – kui palju siis toda koguteost kohalikesse raamatukogudesse jõudis ja kui laialt selle ilmumisest üldse teati. Minu arvates mängis see raamatuke palju olulisemat rolli nüüdisajal – Setomaa uue taasärkamise perioodil, kui seto rahval oli seda lünkade täitmiseks oma ajaloolises mälus hädasti tarvis.
Tugeva leili ja maheda õllega
Siis tegime toona veel harulduseks olnud Liinamäe Marguse paljundusmasinaga koguteosest koopiad, mida jaotasime Setomaa raamatukogudele. Vene aja läbi saades, Seto Kongressi taastamise järel, kui sihiks sai Setomaa elu edendamine, otsustati teha ettevalmistusi uue Setomaa koguteose väljaandmiseks. Mälestus ennesõjaaegsetest koguteostest oli ka mujal Eestis alles – esimese katse tegi Kalju Saaber, kes andis välja uue Virumaa koguteose.
Kindlam plaan koguteose loomiseks hakkas kujunema 2000. aastate alguses – Sarve Ain oli just näinud saarlaste tööd oma koguteosega ning tõstis teema päevakorrale Seto Kongressi Vanemate Kogus. Koguteose väljaandmine oli otsustatud Kongressi poolt ning korraldamiseks sai moodustatud algatusrühm.
11. juunil 2004| istusid Hilana külas (selles samas, kust on pärit kuulus lauluema Taarka – toim.) Aasmäe Hardo, Külviku Mart, Lõvi Vello, Sarve Ain, Sarve Õie ja Raudoja Ahto. Sellest istungist on säilinud ka protokoll. Minu meenutuste kohaselt arutati peamisi koguteose väljaandmisega seotud asju Raudja Ahto tuliseks köetud suitsusauna laval, kus tugeva leili ja maheda õllega tuli hulganisti häid mõtteid. Arutlusel oli koguteose sisu ja inimesed, keda kutsuda koguteose loomisel kaasa lööma. Tagantjärele võib möönda, et mõned neist on küll kõrvale jäänud, kuid võimalike toimetajatena nimetati näiteks Valgu Heikit, Auna Maret, Külviku Marti, Alumäe Helenit ja Kalkuni Andreast.
Setomaa programmi ümarlaud
Väiksem töörühm pidi seejärel visandama paberile koguteose sisu ja eelarve väljaandmise alustamiseks. 27. juunil 2004| olid Miku külas koos Sarve Ain, Hõrna Aare, Külviku Mart, Alumäe Helen. Valmis lühike märgukiri Setomaa Valdade Liidu järgmise koosoleku tarbeks, millest edasi sai koguteosest ka Setomaa valdade asi. Sama aasta sügiseks teatas Liinamäe Margus soovist toetada Setomaa edaspidist arengut, mille tulemusena sai ümber korraldatud Setomaa Valdade Liit, loodud alaliselt toimiv juhatus, mida hakkas vedama Timmo Margus.
Alustati ühist mõttetööd Setomaa Valdade Liidu, Seto Kongressi Vanemate Kogu, Seto Kuningriigi Kroonikogu ja Riigikogu Petserimaa toetusrühma vahel kõiges selles, mida Setomaal oleks vaja teha ja korda saata. Sellest mõttetööst sündis 17. jaanuaril 2005| märgukiri toonasele peaministrile Juhan Partsile Setomaa elu edendamisest. Kirjas polnud küll koguteosest juttu, kuid oli seevastu Setomaa kultuuriprogrammi loomisest ning Setomaale eraldatavate vahendite suurendamisest 3 miljonilt aastas 5 miljonile. Märgukiri oli arutlusel Seto organisatsioonide esindajate kokkusaamisel peaministriga, kes andis enamikule ettepanekutele rohelise tule ja ka raha. Siis toimus valitsuse vahetus, kuid järgmiseks peaministriks saanud Andrus Ansip lubas Setomaa edendamise eest edasi seista ja nii läksidki käima Setomaa kultuuriprogrammi tegevused.
2006|. aasta 18. jaanuaril oli Värskas Setomaa programmi ümarlaud, kus oli koos üle 60 inimese nii Setomaalt kui ka linnadest – leelonaised, vallarahvas, muuseumitöötajad, kultuuriedendajad, teadlased, ministeeriumi ametnikud. Kaks päeva arutleti väiksemates ja suuremates gruppides. Teisel päeval valiti välja olulisemad teemad, millest üks oligi Setomaa koguteos. Arutelusid juhtisid toona Valgu Heiki, Auna Mare, Külviku Mart, Puura Ivari, Hao Paul, Pärna Anton ja Reismaa Marju.
Suitsusauna lavalt
Sama aasta kevadel oli veel paar koosolekut Tartus Toomemäel, Hao Pauli juhitud Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses, kus tuli uusi inimesi juurde ja lepiti kokku Setomaa koguteose väljaandmise plaanis. Koguteose võttis oma tiiva alla Eesti Rahva Muuseum, toimetust hakkas juhtima Auna Mare ning praktiliste küsimustega tegeles alguses Kalkuni Andreas, hiljem Lõivu Merlin.
Tänavu 15. septembril oli Tartus Eesti Rahva Muuseumis Setomaa koguteose teine esitlus. Mokornulgast Hilana külast Marilini ja Ahto suitsusauna lavalt Tartusse Eesti Rahva Muuseumi lava peale jõudmine võttis koguteose esimesel köitel aega viis aastat. Pea sama pikalt kui esimesel Setomaa koguteosel kulus kaante vahele jõudmiseks.
Kahju ainult, et üks selle algatajaid, Sarve Ain, seda oma silmaga ei näinud.
7000 aastat inimest!
Setomaa koguteos on kasvanud ning ajas muutunud. Alguses oli mõte võtta eeskuju teistest koguteostest – Saaremaa, Muhumaa, Järvamaa omadest ja teha seda Eesti Entsüklopeedia toimetusega. Samuti on muutunud koguteose köidete planeeritud arv ja järjekord.
Lehitsedes ja lugedes raamatut Setomaa 2, tuleb ära märkida järgmist. Kaante vahele on saanud Setomaa ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani ja tegu pole ajalooga, mis oleks kirjutatud ametivõimude ja nende seatud piiride järgi, vaid see on seto rahva ja külade igapäevasest elust tulev, nii nagu maa seest leitavad muistised jutustavad ja näitavad.
Setomaa vanemat ajalugu on uuritud nii põldudel kui ka metsas 20 aasta jooksul ning on kummutatud arvamus, et Setomaa asustus on tekkinud millalgi saksa rüütlite ja vene vürstide vaheliste sõdade tulemusel. Kinnitust on saanud ühe Rokina külamehe ütlus Kreutzwaldile, et meie rahvas on oma maal elanud maailma loomisest peale. Meremäe kandis on inimene alustanud tegutsemist varsti peale seda, kui jää oli taandunud – ligi 7000 aastat tagasi. Palju vanaaegseid kohti ja muistiseid on avastanud näiteks Kikka Ali.
*
Seto keelest tõlkinud Taro Igor. Koostöös Setomaa lehega.
* * *
Seto leelo UNESCO pärandisse valimise aegu
Uusi materjale ajaloost on kogutud päris palju ning pole jäädud tolle pisku juurde, mis kunagi ammu on kokku korjatud. Heale tulemusele aitas kaasa ka see, et ajalugu oli varem Setomaa kogumikes läbi kirjutatud. Koguteos pole valminud vaid ühe autori vaatevinklist, vaid sisaldab erinevaid seisukohti. Eriti tahaks välja tuua vene ajaloolasi, kes on panustanud koguteosesse oma artiklitega.
Koguteos on kokku seatud sedasi, et seal on materjali nii teadlasele kui neile, kes pole enne ajalooga tegelenud, vaid tahavad kiirelt Setomaa endistest aegadest ülevaadet saada.
Esimest korda on teaduslikus raamatus ka setokeelsed kokkuvõtted – seto keel leiab kasutust teaduskeelena.
Setomaa 2. koguteos tuli välja äärmiselt soodsal ajal – veidi rohkem kui nädal pärast koguteose esitlust arvati seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning hiljuti on toimunud ka I Seto Leelokonverents Värskas.
See kõik on märgiks, et kunagi ei tohi suurte sihtide seadmist karta, vaid need saavad teoks kannatliku ja ühise töö tulemusena. Suitsusaunast viib tee laia maailma. On ju oma kodu osaks suurest ja laiast ilmast.
Ootame paari aasta pärast uut jagu Setomaa koguteosest!
* * *
Setomaa 2
Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani
Koostajad: Heiki Valk, Anti Selart, Antti Lillak
Peatoimetaja: Mare Aun
480 lk
Eesti Rahva Muuseum, 2009|