Kes, mida ja miks Värav? Trehvan kuttidega klubis Trehv, kus neil õhtul on esinemine. Meeleoluka poolteisttunni jooksul koguneb infot servast serva, muusikast poliitikani, majandusest religioonini. Värava moodustavad kaks vanemat ja üks noorem kala ehk Kaido Kirikmäe (K.K) – elektroonika, Lauri Pajos (L.P) – trummid ja pesamuna Indrek Asukül (I.A) – basskitarr. Olles neid varem kontserdil kuulnud, tulistan puusalt.
Muusika on teil psühhedeelse puudutusega üheksakümnendate dub’i ja new-wave’i segu. Veidi kumab läbi ka Bill Laswelli vaimu. Ehk lühidalt võiks teie kohta öelda dub-wave. Olete te selle määratlusega rahul?
L.P: Põhimõtteliselt küll, kuigi tahaks mängida erinevas taktimõõdus biite, mitte et inimesi segadusse ajada, vaid iseennast transsi mängida. Improviseerida, mitte püsida kindlal rajal. Jätta otsad lahtiseks, hakata minema ja vaadata, kuhu jõuab.
I.A: Kindlasti on siin peale Bill Laswelli vaimu ka Henry Laksi vaimu, üldse kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate alguse ärkamisaja muusikat ja spirituaalsust. Lisaks kindlasti reivi ja pungi attitude’i.
K.K: Värav on lihtsalt nii uus projekt, et olen protsessist hõivatud ja pole formuleerimisega veel tegelenudki. Võib-olla spirituaalne tantsumuusika? Heas mõttes trance, keha tantsib, süda rokib ja peas toimub hoopiski miski muu … Aga kust Indrek selle Laksi võtab, ma ei tea. Mina teda siin ei tuvasta, arvan, et Laks on Indreku peas. Kuid kindlasti tahaks hoida muusika toorena, tänavateadliku prole-biidina. Mitte et koos vaimsusega kaasneks ka miski roosamanna. Straight-edge and streetwise sound.
*
Te olete kõik suurema osa oma teadlikust elust tegelenud muusikaga, kas mängimise või ürituste korraldamisega. Nimetage mõned bändid, kus olete mänginud või mängite?
I.A: Kõik tegutsevad, millega seotud olen: Maikameikers, Opium Flirt, Chungin & Strap of Faggots.
K.K: Praegu on Värav mu ainuke projekt, kuid südamelähedane on olnust kindlasti Ragatmika ja seoses Väravaga Acid Complex 1994. aastast, kus me tegime tõenäoliselt esimestena Eestis elektroonilist dub’i. Lauriga oleme kunagi koos teinud hardcore-pungigruppi Glööd, kuskil üheksakümnendate algul.
L.L: Tooks siis välja ka praegu toimivad projektid Mooses, Tolmunud Mesipuu, millel just ilmus plaat, ja Elvas.
*
Mis juhuste kokkulangemine oli see, mis teid kokku viis ja ajendas bändi sellisel kujul tegema?
K.K: Me Lauriga tahtsime juba tükk aega midagi koos teha. Ja Indrekul oli omakasu mängus – taheti Maikameikersi laivi, aga bänd ei saanud seda teha. Nii panigi Indrek grupi kokku. Ta tahtis meiega koos mussi teha, võimalik, et erootilisest huvist meie vastu.
I.A: Mina tahtsin teha Eesti ärkamisaja vaimsusega spirituaalset dub’i ja te paistsite olema sobilikud ilma igasuguse erootilise huvita. Kuna toonane muusika oli kantud kriisidest, nagu ka praegune, leidsin ma sideme tolleaegse muusika ja selle vahel, mida ma praegu tahaks teha.
K.K: Olenemata sellest, et ma ei tea, kuhu Värava muusika areneda võib, on see mulle, erinevalt eelmistest projektidest, täiesti stressivaba. Kuna see on kogemata välja kukkunud ja elama hakanud.
*
Praegu olete te instrumentaalgrupp, kasutades vaid vokaali sämpleid. Jääb see nii või tuleb miskit lisaks?
I.A: Plaadile tuleb lauljatega salvestus – Lili Lind ja Arne Lauri, kes ka juba kontsertidel meiega üles astuvad.
K.K: Juhuste kokkulangemise ja enesekasu eesmärkidel oli endine ja praegune popmuusik Arne meie tuuri bussijuht ja nii see juhtus.
I.A: Noh, see enesekasu on muidugi Kaidol huumoriga mõeldud, sest tegelikult tahame me ikkagi ju maailmarahu, harmooniat ja vanaema pannkooke.
*
Miks Värav? Ma saan küll aru, et spirituaalsus, ärkamisaeg jne. Aga veel?
I.A: 16. sajandi lõpus tegutses Eestis pastor Georg Müller, kes ühes oma jutluses kasutas väljendit, et inimene on värav. See võrdlus on mind pikka aega paelunud. Meie ajudesse kuhjuvad aja jooksul erinevad ideed, pildid ja helid, mis siis elavad alateadvuses oma elu ja vahel kerkivad pinnale – juhuslikult või loogiliste mõttekäikude tulemusel. Erinevate bändidega laval olles olen tihti kogenud, kuidas muusika tekib nagu iseenesest, noodid tulevad kuskilt “sealtpoolt”. Siit ka idee, et bänd on laval nagu värav, millest liigub läbi teadvuse vool.
K.K: Mul tekitas kujund “värav” seose jalgpalliväravaga, kuhu lendab pall. Inimesed löövad palli väravasse, meie lööme natuke teistmoodi tagasi. Tekib koostöö.
L.P: Jah, see annab Indreku müstikale töölisklassi nurka juurde. Igast väravast saab ju sisse minna ja ka välja tulla.
*
Piilu ka space’i: http://www.myspace.com/v2rav