Majanduse elavdamiseks kasutatakse mitmeis riikides vabamajandustsoone. Neid on erinevaid, aga ennekõike tähendab see kas maksusoodustusi või maksuvabadust – eesmärgiga meelitada riiki rohkem raha ning sellega seoses ka uusi investeeringuid. Vabamajandustsoonidest on vast kõige laiemalt tuntud Hongkong.
Ajaloost mäletame samuti mitmeid vabalinnu, mõni neist on lausa legendaarseks kirjutatud, mõni ka välja mõeldud. Ilfi ja Petrovi “Kuldvasikas” toimetasid ringi pikeevestides vanamehed, kes kogunesid juba hommikul puhveti juurde ning hakkasid arutama T?ernomorski vabalinnaks kuulutamise põletavat küsimust. T?ernomorsk on kirjanduslik variant 1920. aastate Odessast, vihjega toonasele uuele majanduspoliitikale elik NEP-ile, mida rakendas esimees Lenin isiklikult – et päästa Nõukogude Liidu selleks ajaks juba päris kokkukukkumise äärel olnud majandust ning võimaldades katastroofi vältimiseks parteiideoloogiliselt küll täiesti lubamatut tegevusvormi – väiksemat sorti eraettevõtlust.
On meilgi omad pikeevestides vanamehed, nagu näiteks Vähja-Tiit Sillamäe tollivabas tsoonis. Kui läbi sadama liigub mingi träni ja seda edasi toimetatakse, ei maksta selle eest vahepeal käibemaksu.
Siit edasi liikudes võiks näiteks Tallinn näidata üles nutikust ja kui peale kohalikke valimisi satuks linnavalitsusse enam-vähem normaalne seltskond, mõtelda ühele võimalusele kultuuri elavdamiseks – nimetame seda siis tinglikult vabakultuuritsooniks.
Miks ei võiks meie pealinnas toimetada kultuuriasutused, olgu selleks Kultuuritehas, Kultuurikatel või mõni teine analoogne kohake päikese all, kes ei peaks oma tegevuse pealt maksma käibemaksu ning suudaks tänu sellele tuua linna kindlasti rohkem artiste laiast maailmast ning müüa ühtlasi ka odavamaid pileteid. Usutavasti aitaks see käima tõmmata ka terve hunniku originaalkultuuri projekte ja üritusi.
Kultuuriinkubaatorina tegutsev tsoon tooks kaude riigile sisse ka rohkem raha, vaieldamatult oleks linnas, kus selline regioon tegutseb, kergem kirevaid kunstisündmusi korraldada ning vaieldamatult tekitab see linna vastu huvi ka mujal riikides toimetavates mäned?mentides, olgu siis eesmärgiks teatrifestival või kontserdi tegemine.
Tallinn on aastal 2011| kultuuripealinn. KesKus kutsub üles vabastama üheks aastaks, see on siis numbrit 2011| kandev, kogu kultuuritegevus käibemaksust. Kordan: kindlasti aitaks selline liigutus sisse tuua erinevat ja mitmevärvilist kultuuri, aga tõugata aktiivsemalt tegutsema ka kohalikke kodanikke, kes selles vallas asju ajavad.
Keerulist pole siin küll midagi, et selline asi läbi viia, piisab eelkõige heast tahtest ning küll inimesed initsiatiivi haaravad.
Põhiline punkt, kust sellised projektid alguse võiksid saada, oleks aga linna ja riigi soov teha koostööd oma kodanikega. Mõningad asjad paistavad sinnapoole liikuvat, näiteks KesKus’i algatatud idee kultuuriajakirjanduse tasuta Eesti keskkoolidesse ja raamatukogudesse saatmisest. Ikka koostöös erasektoriga – tundub, et meie trükikojad on nõus lisaeksemplarid tegema omahinna eest, mille maksab kinni kultuuriministeerium. Hetkel on asja juba tõsiselt arutama hakatud ning üllatavalt positiivsel kombel võtavad projekti täie tõsidusega nii Kultuuri- kui ka Haridusministeerium.
Järgnevalt teekski ettepaneku pealinnale: olge head ja arutage läbi üheaastane kultuuri käibemaksust vabastamine. On meil kultuuripealinn või jaa?