Keset Oslot on ooperiteater, mis asub otsapidi fjordis ning mille katusele võib lahkelt ronida, kui tekib soov ümbrust imetleda. Freiburgis on piirkondi, kus lapsed saavad muretult tänavatel mängida, sest sealne kogukond on autodest peaaegu loobunud. Ameerikas on üle 500 linna löönud kampa, et vähendada kasvuhoonegaaside hulka.
Linnaplaneerimine on puudu mis puudu
Sel ajal, kui muu maailma linnavalitsused arutavad tõsiselt, kuidas muuta linnu inimsõbralikumaks, huvitavamaks ja rohelisemaks (ning mitte ainult ei aruta, vaid viivad innovaatilisi ideid ka ellu), tähendab Tallinnas linnaruumi teemaline debatt üldjuhul kuudepikkust vaidlust selle üle, kas ehitada mõni maja meetri võrra kõrgem või madalam.
See tähendab, et igasugune pisutki sisulisem lähenemine linnaplaneerimisele Tallinnas peab alustama A-st ja B-st. Esmalt tuleb kehtestada mõistlik ja nüüdisaegne üldplaneering, mis paneb paika üldised põhimõtted ja reeglid, et iga ehitisega ei peaks uuesti läbi tegema aeganõudvat debatti selle üle, milline on meie nägemus Tallinnast. Selle suure, üldise planeeringu vast kõige tähtsam ülesanne on tagada linna tervikuna toimimine.
Kõik eelnev – selgete reeglite paikapanemine – on poliitikute ülesanne. Sellele järgnevasse tuleb aga kaasata arhitekte, disainereid ja teisi oma valdkonna professionaale. Ja mitte ainult kaasata, vaid nende arvamusega ka arvestada. Kui need eespool räägitud elementaarsed asjad pole paigas, on sel palju kehvi tagajärgi – kulub palju aega, raha ja närve; ruumi jääb korruptsioonile ja võimulolijate suvale. Milline see Tallinn siis olla võiks?
Mugav
Mugavas linnas saab lihtsa vaevaga liikuda igas suunas ning igal viisil: selleks tuleb välja ehitada olulised ristmikud ja (jalgratta)teed, auto- ja jalgrattaparklad, muuta ühistransport puhtaks ja meeldivaks. Mugavas linnas on mõnusat avalikku ruumi niisama istumiseks, mängimiseks, jalutamiseks ja sportimiseks ning selleks pole vaja kodust kaugele minna. Mugavas linnas saab end täieõigusliku linnakodanikuna tunda ka lapsevankri või ratastooliga liikudes.
Ilus
Maitsed on loomulikult erinevad, aga ilmselt on vähe neid, kes tahaks elada koledas linnas. Ilusas linnas ei ole hoonestamata või korrastamata alasid ning lagunenud tondilosse, kuid on puid ja lilli ja kunsti ja kaunis mereäär. Ilus linn pole pealiskaudne, tal on rikas siseelu: linna poolt toetatud festivalid, galeriid, raamatukogud, Kultuurikatel, tänapäevane loomaaed ja uuenenud Linnateater.
Säästlik
Säästlik linn hoolitseb selle eest, et me ei kütaks õhku ega viskaks niisama ära asju, mida saab taaskasutada. Säästlik linn on roheline nii otseses kui ka kaudses mõttes, puude istutamisest säästupirnide kasutamiseni. Säästlikus linnas on paiku, kus me saame enda akusid laadida, ning paiku, kust osta puhast eestimaist toitu.
Ühe kõige mõnusama uue piirkonnana mõjub täna Tallinnas Rotermanni kvartal, kus ma hiljuti Arhitektuurikeskuse Välkloengul osalesin. See on üks piirkond, mis on viimastel aastatel Tallinnas inimestele tagasi antud. Mida rohkem meil selliseid piirkondi tekib, seda rohkem meenutab see linn Tallinna, mida me tegelikult tahame.