Euroopas on rongiliiklus prioriteet, iga mõtlev inimene saab aru, et pikas perspektiivis on see säästlikum, puhtam ja mugavam. Mis juhtus Eestis?
Ega suurt midagi peale 50 aasta Nõukogude võimu. Ülesehitamine on alati keerulisem kui lõhkumine. Nõukogude Liidus oli raudtee militariseeritud ning kogu arendustegevus toimus eeskätt sõjaväelisi vajadusi silmas pidades. Raudteele toodi võõras keel, võõras meel ja võõras kultuur. “Ülesehitusperioodile” järgnenud stagnaaeg vajutas kõigele oma tinase käpajälje peale, lastes Jossifi-aegsel karmil korral vaikselt hääbuda – veerem vananes, raudteede läbimiskiirused langesid… Ei saa ütelda, et sellelt platvormilt euroopalikkusse tormamine just väga hõlbus oleks olnud. Lisaks on raudtee oma olemuselt suur – selleks, et muutuks natuke, tuleb panustada väga palju.
*
Edelaraudtee on sisuliselt ainuke olemasolev siseriiklik raudtee. Aga tavareisijana võin öelda, et ta ei toimi. Rääkige välja, milles asi.
Jamajutt. Ja peale meie on Elektriraudtee ka täiesti olemas. Raudteemajandus on nagu muugi majandus, kaubaveotonnid kahanevad, aga reisijateveo kohta küll halba sõna ütelda ei saa – kui jaekaubandus on majanduskriisi ajal kukkunud viiendiku, siis reisijate arv raudteel vast viis protsenti. Lisaks on hõredam kaubavedu toonud kaasa paljude negatiivsete mõjude jaoks ka pisut positiivset – reisirongidel on kergem sõiduplaanist kinni pidada ja reisijate teed jaamades ei tõkesta kaubavagunite rivid. Nii et Juku-Kalle, ära tuku rongisõidu ajal!
Muidugi võiks olla ronge rohkem käigus, aga paraku seab siin piirid ette ühest küljest riigieelarve, teisalt aga olukord, et tehnilistel põhjustel pole kõige magusamatel aegadel enam võimalik ronge olemasolevate vahele lisada. Kitsas on Balti jaamas, kitsavõitu on Tallinna ja Rapla vahel, rongide möödumiskohti napib Tapalt Tartu poole.
*
Eestis on kokku neli jaama, kus saab ümber istuda ühelt rongilt teisele. Tapa on üks neist. Miks ei saa igapäevaselt istuda ümber Tartu ja Narva – kuhu ma viimasel ajal pidevalt satun – suundade vahel sama kuupäeva sees?
Oleme püüdnud maksimaalselt arvestada ümberistujate huvidega, ent otse-reisijaid on kahtlemata rohkem kui ümberistujaid. Rahvusvahelised reisirongid on sõiduplaani koostamisel esimese eelistusega, mis tähendab, et esmalt paigutatakse tühjale sõiduplaanivõrgustikule riikidevahelised rongid. Teatud tehnilistel põhjustel on mõistlik, et meie Narva-suunaline rong väljub Tallinnast enne Moskva rongi.
*
Huvitav, miks maksavad näiteks GoRaili siseriiklikud piletid oluliselt rohkem kui tavarongi piletid samal vahemaal? Kas keegi teab, miks sellel liinil ei rakendata siseriiklikku dotatsiooni? Ja miks müüakse seal pileteid vaid Vene broneerimissüsteemi kaudu?
Piletitest: keegi kindlasti teab, aga mina mitte. Broneerimisest: see pole üksnes Venemaa broneerimissüsteem, ent tõepoolest tuleks küsimused selles osas adresseerida kolleegidele GoRailist. Ju nad vastavad hea meelega.
*
Miks ei ole seni Narva teist rongi, küsivad kolleegid ja Tartu Ülikooli Narva kolled?i rahvas. Narvakad saavad küll pealinna ja tagasi, kuid pealinlased Narva rongiga sisuliselt ei saa.
Selle reisipaari sisseseadmine nõuaks päris suuri täiendavaid kulutusi, mille katmise võimalusi ei ole riigi veotellimuse mahu üle käivatel iga-aastastel läbirääkimistel leitud. Pidades silmas, et meil on võimalik täna valida ainult üht – kas arvestada rohkem pealinlastega või rohkem maainimestega, siis tuleb tunnistada, et oleme arvestanud eeskätt maainimestega. Juba seetõttu, et paljud elulised asjad, nt kõrgema taseme arstiabi või laialdane kaubavalik või pulbitsev meelelahutus, on pealinnas olemas, kaugematest kantidest tuleb aga luua võimalus nendeni pääsemiseks ja just see on asi, mida riik peaks doteerima.
*
Ega pole mingit infot, kuna taastatakse Haapsalu liin? Ükspäev peaks see ju niikuinii juhtuma.
Aus vastus on, et ei ole infot ja karta on, et ei tule ka. Tänaseks on raudtee üles võetud ja raudteetammile rajatud jalgrattatee. Kunagist Haapsalu raudteeliini pole võimalik taastada – on vaja rajada täiesti uus raudtee. Et aga rajada täiesti uut raudteed Haapsallu, on vaja vene tsaari, kes sinna puhkama soovib sõita või mõnda teist, vähemasti niisama mõjusat faktorit. Ma kahtlen, kas tänapäeva demokraatlikus Eestis selletaoline niipea leitakse – kui üldse kunagi. Lammutada on alati lihtsam kui üles ehitada.
*
Miks ei eksisteeri ühispileteid diiselrongide ja juurde/laialivedu toimetavate busside vahel, mõlemad saavad ju dotatsiooni?
Oleme mõtlemas selles suunas, et tekiks piletitoode, mis on korraga nii meie kuupilet kui linnatranspordi oma. Olulisem ühtsest piletitootest on see, et seal, kus bussi- ja rongiliinid kõrvuti eksisteerivad, oleks need ühildatud selliselt, et rong bussireisija või buss rongireisija nina eest minema ei sõidaks. Kohalike omavalitsustega, kes bussiliiklust korraldavad, tuleb teha koostööd ning meie oleme koostööks avatud.
*
Mis saab Setomaast? Oravale sõidab rong mingitel äärmiselt jaburatel aegadel.
Pealinna poolt vaadates ehk jaburad, aga sealtkandi inimesel võimaldavad need rongid pääseda Tartusse, Tallinnassegi, ja õhtul tagasi. Pole ehk väga paha mõte, mis?
Suveperioodil on käigus rongid mõlemat pidi, sobides ka matkaselli või suvitaja vajadustega.
*
Miks lubati venitada Tartu-Valga remonditähtaegadega ja kas see on seoses riigi soovimatusega käival hooajal seda liini mitte doteerida?
Mida siin lubada või keelata – pooliku tee peale ju rongi sõitma panna ei saa. Ka ei saa kõnelda riigi soovimatusest doteerida – riigil pole soove, emotsioone ega püüdlusi, riik on institutsioon, mis täidab kindlaid eesmärke kindlustada teatud hulk hüvesid. Küll on aga riigil ametnikud, kellega ühise laua taga remondiaegset olukorda läbi arutades jõuti järeldusele, et reisirongide toppimine remondis olevale, väga madalate sõidukiirustega raudteele on ühest küljest dotatsiooniraha tuuldeloopimine ja teisalt inimeste solgutamine.
*
Kuna taastub ringlevate koosseisudega reisirongiliiklus Tartu-Koidula-Valga kolmnurgal?
Enne Koidula piirijaama valmimist ei saa see kõne alla tulla, mistõttu on täna sellest natuke vara kõnelda.
*
Ja nüüd: öelge, mis on vältimatult kõige kiiremad asjad, mida reisirongi liikluse parandamiseks kohe ette peaks ja saaks võtta?
Mida rohkem on reisijaid, seda suurem on tõenäosus, et sinule oluline rongiliin tulevikus säilib ja areneb. Kohe saaks igaüks ette võtta seda, et kasutab reisimiseks või igapäevasõitudeks võimalusel rongi.