Vaiko Epliku neljas plaat kannab nime “Neljas” ja on – nagu eelmised kolm – segu autori seinast seina muusikamaitsest ja tegemistest. Plaat on aus ja hea. Ent mida me teame autorist ja tema suhtumisest muusikasse?
*
Mis oli esimene plaat, mille sa ostsid?
Kõige esimene asi, mille ma vist ostsin, oli mingisugune kassett. Aga ma mäletan hästi, et esimene plaat, mille ma ostsin, oli Aerosmithi “Get A Grip”. Mul oli kodus selline huvitav olukord, et mul olid väga vanad vanemad. Meil olid kodus plaadid ja plaadimängija, aga ma pole kunagi näinud, et nad oleks plaadi peale pannud. Kui ma olin kaheksa, siis olin ma suur Elvise fänn. Et selles mõttes ma alustasin algusest. Siis muidugi oli kurb, kui ma olin üheksane ja nägin dokfilmi ning filmi lõpus tuli välja, et Elvis on juba surnud. Ma mõtlesin, et saan temaga kunagi kokku ja sõbraks. Siis kuulasin vahepeal Rujat ja Apelsini. Aga oli ka asju, mida ma lihtsalt kuulata ei suutnud. Ricchi e Poveri “Mamma Mia” ajas mul füüsiliselt südame pahaks. Aga Raplas oli niikuinii noorel melomaanil väga raske oma himusid täita. Raadio 2-st lindistasin tol ajal muusikat. Siis oli pidupäev, kui sai Tallinnas käia ja Balti jaama turult kassette osta. Ainukesed kassetid, mida Raplast osta sai, olid Metallica ballaadid tarbijate ühistu poes.
*
Mis on sinu uusim leid?
Näiteks sain sünnipäevaks Orelipoisi uue EP, mida pole kellelgi teisel. Siis muidugi Moondog, New Yorgi 6. avenüü viiking, sünnist saati pime, kes ise lindistas muusikat, ja Sumatra saare popp. Viimane on vana muusika ja peaks olema folkmuusika, aga on nii futuristlik ja omamoodi.
*
Mis on see plaat, mille sa paneksid peale pühapäeva hommikul pärast ärkamist?
Neid on palju, aga mulle väga meeldivad hawaii kitarrid. Hiljuti T?ehhist leidsin ühe 50ndate plaadi, nende bändide nimed ei jää kunagi meelde? Või siis midagi sellist nagu “Happy gospel for happy people”. Sooja saundiga asjad üldiselt! Selliseid plaate on nii palju! Mida alati annab kuulata taustamuusikana, on kuuba estraad, mida tänu meie taustale ikka liigub. Õnneks paljud meie plaadikaupmehed ei tea, mida nad müüvad. Ostsin kunagi Tartus kvadrofoonilise plaadi, Austraalias välja antud ühe Jaapani firma poolt, 15 krooniga. Pärast internetis leidsin, et see plaat maksaks 100 dollarit.
*
Mis muusikat sa kuulad, kui kõigest kopp ees on?
Kui kõigest kopp ees on? Paneks Fausti (legendaarne saksa krautrock ehk progepsühhedeelia) peale, eriti vinüüli. Neil pole lugudel vahesid ja ka pealkirju. See on selline eksitav muusika, mis mulle väga meeldib. Mulle meeldib kuulata muusikat, millele sa kohe alguses pihta ei saa.
*
Kui sa peaks oma naisele plaadi kinkima, mida sa kingiks?
Ma olen naisele palju plaate kinkinud ja tema mulle ka. Mu naine on tegelikult parem DJ kui mina. Ma arvan, et kui talle plaadi kingiks, siis ta saaks aru, et tegelikult ostsin selle endale. Aga meile meeldib praegu Arthur Russell, võib olla kingiks mõne Russelli plaadi (legendaarse loo “Fire” autor/esitaja).
*
Millise plaadi kingiksid Raul Saaremetsale?
Ma arvan, et kingiks talle selle plaadi, mida ta ammu mult saada tahab, ühe hiina plaadi. Ma napsasin selle talt ühel reisil eest ära ja tema jälle napsas minu eest teinekord ühe teise plaadi ära. Aaa, ma tean küll, mida ta tahab, ta tahab Soft Machine’i teist albumit, mille originaalpressi ma sain Hollandist naeruväärse raha eest. Selle kingiks, kui raatsiks.
*
Millal sul psühhedeelia tripp peale hakkas?
Siis, kui ma Janno Zõbiniga tutvusin. See oli pärast Claire’s Birthday laialiminekut ja ma olin teatud mõttes lost. Ja siis ta oli üle garaa?iroki 60ndatesse jõudnud. Nüüd olen kuus aastat kuulanud psühhedeeliat ja see hakkab ennast varsti ammendama. Seda siin-seal ikka liigub. Näiteks väga fantastilisi Melodija 7-tolliseid (singleid). Ma ei saa üldse aru, miks melomaanid läänes Melodija asju kalli raha eest ei kogu. Vene biitmuusikat tuli seal vähe välja ja sedagi estraadikastmes, aga bulgaaria asjad näiteks? Ma mängin pikemat aega mõttega, et peaks Melodija asjade kogumiku kokku panema. Mul on 1968. aasta leedu psühho-jazz’i plaat, kus on täiesti tõsine lugu Salaspilsi koonduslaagrist. Kui saaks eesti muusikat 10-tollistel plaatidel välja anda ja õigesse kohta lükata, siis oleks see hitt! Näiteks ansambel Tornaado, mida leidub vaid Eesti Raadio fonoteegis.
*
Mis on see muusika, mida sa üldse ei taha kuulata?
See muusika, mida tehakse selleks, et seda müüa! Tänapäeva popmuusika ei kõlba üldse kuulata. Juba sellepärast, et kõik trummisaundid on asendatud ja kõik trummilöögid on paika tõstetud. See on ebainimlik! Nüüd tehakse stuudios nii, et kõik oleks täiuslik, aga siis see pole enam täiuslik. Kui iga solnikulöök on sama tugev kui teised ja iga laulja noot on paika aetud, siis on see igav. See ongi see, mille vastu ma püüan oma plaatidega võidelda. Ma näiteks ei autotuuni oma laulu enam (ei pane arvutis paika – AV). Kui muusikas pole vigu ega apse, siis ma ei saa ennast sellega samastada.
*
Kas sa oled see mees, kes peegli ees kitarri mängib?
Parematel hetkedel küll!