Majanduslanguse tagajärjel on Eesti riigi maksutulud käesoleval aastal tunduvalt vähenenud. Raske olukorraga toimetulekuks on riigil kolm võimalust: vähendada kulusid, laenata raha või leida lisasissetulekuid.
Paanikaotsused
Üks viis kulude vähendamiseks on alandada riigitöötajate palkasid. Ametnike palkasid on juba kärbitud. Juulis otsustas valitsus, et ka politseinike palkasid vähendatakse kaheksa protsenti.
Politseinikud pole kokkuhoiust just vaimustuses. Nad ähvardavad, et kodanike turvalisus saab palga vähendamise tõttu kannatada. Miks? Kas politseinikud teevad tulevikus seaduserikkumisi uurides kaheksa protsenti vähem tööd? Erasektoris on palkasid alandatud juba pikemat aega. Lisaks on mitmed ettevõtted töötajaid koondanud. Töötuid on juba üle 13%.
Mõned riigi otsused tunduvad olevat paanikas tehtud. Näiteks otsus peatada maksed II pensionisambasse oli läbimõtlematu. Mõne aasta eest keelitas valitsus elanikke liituma vabatahtliku pensionisüsteemiga, mida riik pidi omapoolsete sissemaksetega toetama. Süsteemi eemärgiks oli muuta eestlaste pensionipõli turvaliseks.
Sel kevadel valitsus kahjuks sõi oma sõnu. Riigipoolsed maksed lõpetati. Sellise otsuse langetamine vähendas elanikes usku valitsusse ja paljud tundsid end petetuna.
Maksusüsteem on kummaline
Riigi sissetulekuid üritatakse suurendada maksutõusudega. Käibemaks tõusis juuli alguses kaks protsenti. Lisaks suurendati töötuskindlustusmakset juunis ja uus maksutõus ootab ees augusti alguses.
Töötuskindlustusmakse suurendamine on peidetud maksutõus, mis tõstab hindu ja vähendab elanike käsutuses olevat rahahulka.
Maksusüsteem on kummaline. Näiteks 1990-ndatel vähendati Soomes ettevõtlusmaksusid. Tagajärg oli üllatav. Riigi maksutulud kasvasid, sest ettevõtted ei üritanud enam maksudest kõrvale hiilida.
Riigi valeuhkus
Eesti valitsuse poolt tehtud lühinägelike säästuotsuste ja maksutõusude tõttu väheneb tarbimine veelgi, ettevõtete olukord raskeneb, töötus kasvab ja majandus kärbub. Suurenema hakkab ebaseaduslik majandustegevus.
Üks võimalus olukorraga toimetulekuks oleks laen, seda aga ei võeta. Kui mujal maailmas üritavad riigid majandust taaselustada tarbimisse raha pumbates, siis Eestis säästetakse ja tõmmatakse püksirihma koomale. Kodanike ja ettevõtete raskest olukorrast hoolimata tundub valitsus olevat uhke fakti üle, et riigil on väike võlakoorem.