No kas siis on kõikvõimas? Tänapäeval arvatakse sageli, et on küll. Üleujutused, orkaanid, kõrbestumine, liikide väljasuremine, osooniaugud ja palju, palju muud segast ja seletamatut meie ümber seostatakse tihti plahvatuslikult kasvava inimpopulatsiooni energia, toidu, vee ja ruumi tarbega. Usku inimvõimete piiramatusse on andnud ka hiigelettevõtmised, mis on suunatud kunstliku keskkonna loomisele ja ka hävitamisele. Inimvõimsuse “ülistamisele” on pühendatud hulgaliselt apokalüptilisi teoseid ja pseudoteaduslikke analüüse sellest, kui kaua võib veel eksisteerida inimsugu.
MILLISEL MÄÄRAL ME PÄIKESEGA VÕISTLEME?
Eriti pingelised on olnud inimtekkeliste katastroofide pooldajate ja vastaste vahelised vaidlused teemadel, mis on üldinimlikult tajutavad. Ja viimaste hulgas on aastatuhandeid olnud kliima.
Ka praegu on meie ebastabiilsemaks muutunud kliima üheks paeluvamaks vestlusteemaks, kusjuures sageli kaldutakse muutuste taga nägema ainuüksi inimese riukaid.
Inimese osa mõjust keskkonnale on silmnähtav, kuid praegu ei ole veel kahjuks selge, millisel määral me suudame võistelda meie põhilise soojusallika – Päikesega, kas inimese vägi suudab mõjutada ka globaalset kliimat. On ju üheks kliima põhiomaduseks tema heitlikkus: küll on ajaloost teada sooje perioode, viikingite reise ja nende sajanditepikkust elu praegu jäise Gröönimaa rannikualadel, pikka külma ja niisket perioodi mõnisada aastat tagasi, nn väikest jääaega.
TRIERI MEETMED
Analoogiliselt praegusega otsiti ka minevikus kliima muutumise põhjuseid ja sageli ka leiti. 16. sajandil tuli see otsus teha Trieri peapiiskopil. Kirja on pandud järgmine: “Kevad oli hiline ja külm Reinimaal 1586. Looduse uuenemisvõime oli ilmselt ära nõiutud. Nii tuligi Trieri peapiiskopil põletada 118 naist ja 2 meest…”
Kaasajal nii odavate lahendustega ei pääse. Kliima ebastabiilsust suurendavate mõjurite hulgas võib olla fossiilsete kütuste üha laiema kasutamisega seotud süsihappegaasi heite suurenemine atmosfääri.
Selle vähendamine on seotud sellise valusa küsimusega nagu Maa energiavarustuse põhimõtteline ümberkorraldamine, mille maksumus väljendub arvudes, mis on väljaspool inimese kujutusvõimet. Senine eesmärk, mis on väljendatud rahvusvahelise Kyoto kokkuleppega, nägi ette süsihappegaasi emissiooni vähendamist 8%. Selleks on kulunud vähemalt 800 miljardit dollarit.
Loodame, et kliimasüsteem lähemail aastail sellele väljakutsele vähemalt sama positiivselt reageerib, nagu ta tegi seda Trieris rakendatud meetmetele.