Kaja Kann on Eesti uue tantsu laineharjal, on seal surfanud juba aastaid. Teeb tsirkust ka. Juha Valkeapää on soomlane. Pieni mies oma kujult. Eelkõige vist helikunstnik. Me teame teda Kristian Smedsiga otseselt seotud rühmitusest Haukka Bros. Nad on kaks korda Baltokal käinud ja sirge servaga terava löögi vaimuteadvusse sähvanud.
Nüüd hakkavad Kajaga kahekesi koos sähvatama, uuel Baltokal. “50 lovely ways to die” on projekti nimi. Shakespeare kirjutas ka oma näidendid inglise keeles, kas pole? Aga see selleks.
Kui märtsis toimus Tartus uue tantsu invasiooninädal, siis Kaja ja Juha katsetasid projekti, tegid avaliku läbimängu, millele eelnes viis päeva proove vabatahtlikega.
Keiss on iseenesest lihtne – autorid on kirjutanud stsenaariumi, kus on 13 stseeni. Sellised, kus armastus on selline, mis tapab. Kas inimese või midagi tema sees. Surm on igas laksus. Mõnikord teeb mees nii häid kooke, et naine sööb ennast lõhki. Või ajab arm gaasi plahvatama või köielt kukkuma.
Lava on tegude paik, eksole. Äkting on tegutsemine, eksole. Ja mõnel juhul on suht suva, kas tegutsejad on selleks koolitatud või mitte. Me ju niikuinii tegutseme, päevast päeva. Ja tavaliselt teeme mingeid lollusi. Kakskõik, mis me teeme, kellegi vaatenurgast on see ikkagi lollus. Kui kopiraiter tooli müüb või kui keegi ennast armastuse pärast maha laseb.
Teatrivääristuses on mõnel juhul oluline jumal, määraja, lavastaja, ohjaja, autor – kes igavese ja igapäevase tegutsemise mingitesse raamidesse, mingit sõnumit kandma väänab. Ja kui see vääne on viimase veerandini põhjendatud, siis pole kabedamast kabedamal sammul enam tähtsust. Ja siin on selline juht.
Kowalsky ennustab – kui te tahate näha tükki, või õigemini kontsepsit, mis järgnevatel aastatel mööda maailma ärksamaid festivale tiirutama hakkab, siis ajage oma ägedad ässad juulis Rakverre vaatama. Või parem, proovige end kuidagimoodi vabatahtlikuks möllida.
Kurat, on olemas selline asi, nagu eluterve irve. Ja on olemas asjad, mida nimetatakse töötavateks kujunditeks. Need mõlemad on selles tulevikutükis olemas – garanteeritud. Ja ega suurt muud õnneks vaja ei olegi. Teater on lihtne asi, kui nooti tabad. Nagu korvpall – võta pall ja viska korvi.