Minu nooruses oli kapitalism sõimusõna. Siis otsekui paleus. Aga täna räägitakse kapitalismusest üha vähem ja vähem. Nagu polekski teda õieti. Räägitakse börsitrendidest, rahaturgudest, uuest majandusest, marketingist, globalismist – turust üldse ja nii edasi.
Jah, kapitalism on muutunud ja asendunud postkapitalismiga. Maailma majandusmudel on muutunud ja uue majanduse keerdkäikudes on tegijad niisugused nähtused nagu maagiline chartreading ja finantside hermeetika, mis panevad vana aja majandusmehed pead vangutama…
KOLM POSTI
Liberaalse majanduse võiduga on Läänemaad jõudnud postajalukku, mis tähendab, et ideoloogilist võitlust enam eriti ei toimu. Sotsiaalselt on läänemaailm jõudnud postindustriaalsesse infoühiskonda, mis omakorda tähendab küll ka manipuleeritavat ühiskonda… Ning sihukest olukorda, kus suurtel ideoloogiatel pole enam tähtsust, on nimetatud postmodernseks.
Kõik need kolm post-mõistet määratlevad tegelikkuse tausta. Uus maailmamudel on kui orkester, milles globaalne majandus on esimene mittevõrdsete seas. Uue majanduse põhiliseks tunnuseks on vana kapitalismitõe – no ikka selle, mis rääkis töö ja kapitali liidust ja mille lõpp-produkt turgu kujundas – vahetumine uuega, milles turg määrab kõik – market discounts everything.
XX sajandi lõpuaja sündmused näitasid meile kunagi kujukalt, et sotsialism on enam arhailine kui kapitalism ja viimane saab täisõiguse ka modernismi pärandile. Kui modernset majandust iseloomustas kapitali kogunemine ja selle oskuslik kasutamine, siis postmodernlikku majandust iseloomustavad hoopis erilised hüpped. Näiteks kasvõi kogu IT valdkond.
Samas iseloomustab rahaturge ka omapärane vigur, mis võimaldab võtta teenustasu maailma tasakaalustamatuselt.
TURUMAAGIA
Turu tähtsustumine tundub esialgu liberalismi viimse järeldusena, kuid selles on oma asjakohane iroonia ja eripära. Turg ei ole enam majandustsükli lõpus nagu vanasti kapitalismis, vaid on selle põhjuseks.
Tegemist pole enam nõudmise-pakkumise mudeliga, vaid määravaks kujuneb rahavoog börsi virtuaalsuses. Turg on keskendunud kaubalt rahaskeemidele marginaliseerides nii traditsioonilise kaubanduse kui reaalse majanduse. Kapitali liikumine börsitsüklis toimub aga niisuguste numbritega, et traditsiooniline majandus selle kõrval on kioskipidamine.
1990ndatel muutusid kriisid ise isevärki tuluallikateks. See avaldus riskijuhtimises, erilistes kindlustusvormides, langusele orienteeritud rahatehinguis kuni otseste finantsmajanduslike plahvatuste provotseerimiseni.
Toote või teenuse hind peaks oma õige väärtuse leidma turul, aga aktsia turuhind selgub alles järelturul.
TRENDID ON TEGIJAD
The prices move in trends – hinnad muutuvad trendidena – on teiseks postkapitalismi tunnuseks. Sisuliselt tähendab see, et hind, saavutades teatud taseme, ei sõltu enam börsieelsest tsüklist vaid kujuneb rahavoogude liikumise reeglite järgi. Hinnatrendid võivad esineda ka siis, kui kaup on fiktiivne ehk teda polegi…
Praktiliselt tähendab see seda, et hind muutub üheks reaalsusest eraldatud märgiks.
Igapäevane rahaliikumise kogumaht turgudel ületab täna kümneid kordi maailmakaubanduse rahavajaduse ja vastab enam-vähem kõigi rahvuspankade valuutareservi kogusummale. Baseli pank hindab maailma finantsvahendite kogumahuks tugevalt üle 150 triljoni dollari, kusjuures rahaturgude aastane kogukäive ületab selle enam kui kolm korda. Ehk on kolm korda suurem kui raha üldse olemas on…
IGAVENE TAGASITULEK
The history repeats itself – ajalugu kordab end. See on postkapitalismi kolmas märk. See on kõrvakiil modernistlikule ajaloo kulgemise progressi ideele. Turu tsüklilisus võib paradoksaalselt laieneda kõigele, sest market discounts everything.
Uus majandus jõuab siin teatud turumaagiani, millest räägivad ka uue majanduse teosed ja nende pealkirjad nagu Sorose “Finantside alkeemia” ja Scweigeri “Market wizards”. Ei ole enam oluline, kus paikneb tootmine, vaid see, kes on need, kes võtavad vastu otsuseid.
On toimumas mitte territoriaalne, vaid infotehnoloogiline neokolonialism.
UUS MAJANDUS JA POLIITILINE KORREKTSUS
George Soros on öelnud, et finantsturud ei ole ebamoraalsed, vaid nad on amoraalsed. Moraal üldse on moderniajastu mõiste, sest ta on seotud suurte narratiividega. Traditsioonilises ühiskonnas on sakraalsus, pühadus ja sellest lähtuvad tabud, käsud ning keelud.
Sorost parafraseerides võime öelda, et uus maailm pole ebamoraalne, ta on amoraalne, siin ei kehti moraali- vaid mängureeglid ja niinimetatud poliitiline korrektsus – PC.
Elame uues maailmas, milles sümbolanalüütikud ilmnevad kui turumaagiad, kus infotehnoloogia võlurid toovad meieni peeglitaguse maailma, kus finantsalkeemikute käe all elektrooniliselt liigub virtuaalne kapital.
Uus globaalne maailm ei ole suur globaalne küla, vaid vägagi eriilmeline: kohati postmoderniseeruv, kohati deindustrialiseeruv ja kohati traditsionaliseeruv maailm, kus unifitseeritud on vaid mängureeglid.
Postmodernism on absoluutne stiil ja siin on kõik võimalik. Isegi see, et suurele Pax Oeconomicana ballile kutsutud 20 valituid võtab oma südames kaasa ülejäänud 80 .
Kuigi nii suurt südant pole vist kellelgi…
The trend is your friend, until the end, when it bends.