Pärnus on lugu ikka väga hull, lisaks peetusega kinnisvaraarendajatele ja budistlikele näopeksuaktivistidele on linna imbunud grupp kiiksuga kopraid. Need koprad ei ole normaalsed, neil raiskadel katus sõidab täiega.
VALLIKÄÄRU KOPRAD
Loodusteadus ütleb, et kobras elab metsas, mitte linnas. No ei ela normaalne kobras Pärnus, otse vastupidi, linnas elavad kajakad, kassid ja tänavalapsed. Kobras mulistab looduskaitsealal. Teine fundamentaalne kopratarkus ütleb, et see elukas pesitseb voolava vee ääres, teeb seal tamme ja langetab metsa.
Nüüd on selline vastik lugu, et koprad on siginud Pärnu kesklinna otse Vallikääru taha, see on üks amfiteatri lõikega koht, kus kunagi elas, ei jälginud kaalu ja rikastus Margus Turu. Samas esines ka Teiv Penton, ma ei väida siin, et Turu ja Penton oleksid täiesti normaalsed, aga neid oli võimalik välja kannatada. Üks neist oli ikkagi suur diskor ja teine estraadilaulja, kusjuures kumbki neist ei närinud puid juure pealt maha. Olid mis nad olid, aga loodust nad austasid, eriti Penton. Erinevalt Pentonist aga pilastavad koprad puid, enam kui kolmekümnele tammele ja pajule ja ma ei tea mis asjale on nad kabelimatsu pannud.
LOODUSKAITSE KAHJULIKKUS
See kahju, mida koprad on Pärnu linnale teinud, on isegi veel suurem kui looduskaitseametnike laastamistöö, kes lubasid maha võtta kaks tosinat auväärset pärna. Need ametnikud on üldse väga kahtlased tegelased, kord lubasid terve allee maha võtta, siis mõtlesid ümber ja lubasid pooled maha võtta, siis mõtlesid jälle ümber. Õnneks on puud veel püsti ja jääb võimalus, et ümbermõtlemisprotsess jätkub.
Põhjendus on ka kuidagi kummaline, et haiged ja ebanormaalsed puud tuleb maha saagida. Kui vaadata kaine pilguga Tallinnas Kaarli kiriku juures ringi, siis on seal kõik puud vanad, haiged ja ebanormaalsed. Leidke Rakvere tammikust üks terve ja normaalne tamm – pole sellist – kõik on kõverad nagu kreeka eed ja poolkuivanud. Mis teeme nüüd – lageraiet või?
Looduses on palju ebanormaalset, näiteks põhjarannikul on üks kõrge paekallas, see ei ole normaalne. Normaalne on soostunud ja kõrkjane rannaläbu. Kas Viirati tamm on normaalne – ei ole, on hoopis vana, haige ja ebanormaalselt jändrik. Või siis ebanormaalselt suured rändrahnud, sihukesed tuleks normaalseks killustikuks jahvatada.
INTEGRATSIOONIPUU NÄIDE
Kui loodusametnike käsi ulatuks sotsiaalministeeriumisse, siis pensionäridele ei makstaks mitte pinssi, vaid neid aetaks mööda linna mootorsaega taga. Ja kui teid tabab atakk, siis ei tule kohale mitte kiirabi, vaid grupp töökaid kirvemehi. Ja ongi lõpp. Ometigi on meil just sihuke imelik ühiskond, mis haigeid ravib ja ebanormaalseid tõsielusarjades rahvale näitab. Ja kõigile meeldib selline elu.
Olgu siis nii, et me ei lange metslusse, totemismi ja animismi, vaid veame selge piiri inimeste ja loodusnähtuste vahele, ning loome metsas korra majja. Võtame konkreetse näite, Pärnus on teater, teatri juures vene kirik, selle kiriku ukse ees kasvab kaheharuline pärn. Muidu normaalne pärn, aga tema harudevahel vohab pahaloomuline pihlakas.
Ja harudevahe on sel pärnal maast tubli näo kõrgusel. No ei ole normaalne, üks puu ei kasva ometi teise seljas. Egas pihlakas ole ometi mõni seen või samblik. Kuhu see pihlaks on oma juured ajanud, seda ei tea ta vist ise ka täpselt, aga varsti on tal tüvi käsivarre jämedune, tegin sest looduseimest pilti, kui mõlemal puul veel lehed küljes olid. Vaatasin seda ilmaimet ja panin talle nimeks integratsioonipuu. Multikultipeded saaksid selle puu all ohvreid tuua, okste külge riideribasid siduda nagu vanad eestlased ja puu ümber ringmänge tatsata.
Multikulti prohvetid saaksid peaga ka vastu integratsioonipuud taguda, vahepeal kirikust lõuatäie keelekastet võtta ja edasi kütta. Tore oleks ju näidata, et vaat, juba looduseski kasvab üks puu teise seljas ning see ongi asjade loomulik käik. Milline võimas propagandaväärtus sellel halul Putini reziimi jaoks on – pole vaja teadlikule kodanikule seletada, hoidku Allah teda Linteri või Reeva vaatevälja sattumast. Kui me täna kannatame välja rahvusriigi ideele sülitava integratsioonipuu ja parki laastavad haige ajuga koprad, siis võtame homme aidsi looduskaitse all. Kujutage ette, kui meteoriit kukub raekoja katusele, siis selle asemel, et tuld kustutada, hakkavad loodusemehed ilmaimet kaitsma. See on lubamatu.
Mina arvan nii, et loodusimedesse ja värdjatesse tuleb suhtuda pragmaatiliselt. Kui on suvaline puuväärakas, las kasvab, ega ta leiba küsi. Kui on aga marutõbine kobras või multikultuuri vaimust vaevatud pärn, siis juurelt maha – siin ei ole kohta tolerantsil ega loodukaitsel.
MEELDIV TULEB ÜHENDADA KASULIKUGA
Integratsioonipuu võtab druzbaga maha, seal pole küsimust. Kopraid aga urust kätte saada on keeruline, esiteks on neil pikad ja rõvedalt pruunid hambad, teiseks võib ise vette kukkuda, kallas on järsk ja vesi sogane. Seda jama pole vaja, üldse on kogu see vallikäär joodikutest nii ära laastatud, et sinna on vastik jalga tõstagi, kopra sitta on ka kõik kohad täis.
Ma arvan, et kobrastele tuleb anda võimalus, neil on ikkagi väärtuslik karusnahk seljas. Auku pole vaja sisse teha. Küll võib aga ühendada meeldiva kasulikuga. Selle asemel, et pimedas ja haisvas võsas mingeid kopraid varitseda, tuleb osta kolmesaja kroonine akutrell ja kilo puidukruvisid.
Poolnäritud puud tuleb kruve täis lasta, õgigu siis, metsalised. Kui on targad loomad, siis hoiavad oma hambaid ja kolivad ära, kui on lollid, siis murravad hambad ja on edaspidi ühiskonnale ohutud. Kui aga õpivad rauda närima, siis püüame kinni ja õpetame Emexis töötama – pole vaja võõrtööjõudu sisse tuua.