*
Peeter Tulviste
Tartu kõrgharitlane
Seda hüpoteesi, et 1 miljonilise rahvaarvuga riik suudab ülal pidada üht klassikalist ülikooli, tuleb alles tõestada. Seda hüpoteesi, et ühe miljonilise rahvaarvuga riik ei suuda pidada ülal ühtki klassikaalist ülikooli, pole isegi mõtet esitada. Mis puudutab eraülikoole, siis nood täitsid edukalt oma funktsiooni siis, kui me saime iseseisvaks ja ühtäkki oli vaja 10 korda rohkem juriste? Sama kehtib majandusinimeste kohta. Praegu aga on kiirabihooaeg läbi ning ma arvan, et ellu jäävad need erakad, mis suudavad edukalt pakkuda konkurentsi avalik-õiguslikele ülikoolidele.
*
Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatlike sugemetega rahvaesindaja
Kas hakata kohe arvu suurust hindama? Okei. Ma arvan, et vähemalt kolm kindlasti. Või, ei, ütleme parem – 4. Kaunite kunstide ülikool võiks hallata mitmeid alasid koos, mis praegu erinevate koolide peal laiali. Aga eraülikoolid ei suuda meil kahjuks tihtipeale taset hoida. No see on ka arusaadav – vaatame näiteks fakti, et meil on ju hull õppejõuudude puudus. Teisalt olen näinud eraülikoolides õppejõude ja taset, mis tekitavad lausa vaimustust, ent täheldanud ka ebaühtlust. No näiteks pean ütlema, et tihtilugu kui on palutud tutvuda erakate lõputöödega, näen, et pole seal taset ollagi.
*
Mart Pukk
Delfi rektor
Eesti on väike riik ja minu arvates on meile vaja täpselt nii palju ülikoole, kui neid praegugi on, see tähendab ühte. Kõik ülejäänud las jäävad õppeasutusteks, mis annavad kõrgema hariduse, olgu siis tegemist tõsiseltvõetavate kitsamat haridust andvate asutustega või kergemaltvõetavate kassiülikoolidega. Mida rohkem neid ülejäänuid on seda parem, erialasid peaks ka rohkem olema. Inimesele, kes tahab kõrgelt haritud muusikuks, inseneriks või põllumeheks saada, ei tule pähegi Ülikooli trügida, neil on oma õppeasutused olemas. Kõrgelt haritud litse ei õpetata aga kuskil ja pahatihti valivad asjast huvitatud neiud just sellepärast Ülikooli.