Esiteks ei paistnud nimetatud maad mööda kulgevast torujuhtmest kordades kulukam projekt tagavat Euroopale mingit varustuskindlust. Kokkulepped torusse pumbatava gaasi osas puuduvad, pealegi on nende väljaarendamine lootusetult veninud. Selle asemel, et investeerida aga gaasiväljadesse, peab Gazprom õigemaks rajada nii keskkonnaohtlikum kui kulukam torujuhe läbi Läänemere. Teiseks probleemiks, nagu 100 korda öeldud, on sellise projektiga kaasnevad julgeolekulised aspektid. Venemaa pole ühinenud Euroopa Energiahartaga, tema suhtumine Leetu ja Poolasse annab selget märku, et Nordstreami näol on tegemist poliitilise ettevõtmisega, mille kaudu Venemaa loodab need ühel hetkel energiast ilma jätta. Miks muidu loobuda igati lihtsamast gaasitrassist läbi nende maade. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Nordstreami projekt ei suurenda Euroopa julgeolekut vaid pigem kahandab seda.
*
Nordstreami hoiakutest andsid veelgi selgema pildi selle nõukogu esimehe Gerhard Schröderi seisukohad, mis meenutavad järjest rohkem 1939. aastal natside ja kommunistide poolt kasutatut. Kevadel õnnistas Schröder Eestit kriitikaga natsilembuse pärast, hiljem kuulutas Moskvas peetud pressikonverentsil aga, et Euroopa ei pea sõpruse nimel Venemaaga hoolima väiksemate piiriikide huvidest ning et Poola on riik, mis segab Saksa- ja Venemaa ajaloolist sõprust. Täpselt samal kombel rääkisid Poolast 1939. aastal ka Molotov ning Ribbentrop.
Kui sellele kõigele lisada veel Nordstreami pehmelt öeldes “omapärane” ülesehituskeem, on tegemist ettevõttega, mis pole Eestile ega teistele Venemaa ning Saksamaa vahele jäävatele riikidele ei sõbralik ega usaldusväärne.
Siis aga pöördus seesama Schröderi juhitud firma Eesti poole palvega saada luba Eesti majandusvööndi vete uurimiseks eesmärgiga rajada sealt soodsate tulemuste korral läbi gaasijuhe Lääne-Euroopasse. Eesti energiavarustamist ei mõjutaks kavandatav gaasijuhe ei positiivsel ega negatiivsel viisil.
*
Kui uurimisluba oleks antud, siis järgmises astmes ehk otsustamises torujuhtme reaalse rajamise üle olnuks Eestil rahvusvahelise mereõiguse kohaselt sisuliselt vaid üks ning väga kitsas võimalus ehk kinnitus, et Eesti ise samale alale torujuhtme rajab või seal maavarasid kaevandama asub.
Samale seisukohale – mitte luba anda – jõudis ka Endel Lippmaa juhitud Teaduste Akadeemia töörühm, kes väljendas oma seisukohti kaavalikkusele tutvustatud raportis.
Sedalaadi uuringute teostamine Eesti territoriaalvetes Venemaa sõjalaevastiku ning Gazpromi oma armee poolt toetatud Nordstreami laevadel tähendanuks Eestile otsest julgeolekuriski, mille võtmist ei saa keegi meilt nõuda. Alus Nordstreami taotluse tagasilükkamiseks oli Eestil seega täielikult olemas.