Paljud eestlased on mu käest küsinud, mis kongress see seal Saranskis siis oli ja miks sinna eestlasi ei kutsutud. Nojah, eks see soome-ugri asi lähegi keeruliseks, kui mingitest üritustest juttu on.
ETENDUS PRESIDENTIDELE
Et aru saada, tuleb alustada kahe aasta tagusest ajast. Augustis 2005| saatis mari rahva ühenduse Mari U?em esinaine Nina Maksimova Soome presidendile Tarja Halonenile palve aidata sugulasrahvast marisid. Kiri loeti ette ka fennougristikakongressi avamise eel toimunud meeleavaldusel.
Mullu Putini Soome-visiidi ajal võttis Halonen hõimurhava teema üles, Putin vastas sellele küllakutsega. Marid arvasid veel tänavu aprillis, et Halonen tuleb Marimaale, sellest hoolimata, et juba möödunud aasta detsembris otsustati presidentide kohtumine korraldada Saranskis ja kontvõõraks kutsuda ka Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany. Kiiruga asuti festivali korraldama, kuid ringkirjades ei olnud sõnagi, kelle auks suurüritust korraldatakse. Aprillikuus Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istungil Tveris pandi kõigi rahvaste esindajatele südamele, et nad saadaksid massiliselt oma paremaid poegi Saranskisse, kuid sellest, et nad presidentidele esinema peaksid, ei poetatud sõnakestki. Tveris kohal viibinud konsultatiivkomitee liige ja Ülemarilise Nõukogu esimees Vladimir Kozlov sai Haloneni Saranski-reisist teada paar nädalat enne sündmust Eestis puhkusel olles, kirjutas Soome leht Ilta-Sanomat.
Nii et – kuigi Saranski “festivalist” teati varem kui presidentide ja peaministri kohtumisest, oli sisuliselt tegemist Soome presidendile ja Ungari peaministrile antud etendusega.
MIKS JUST SARANSK?
Venemaa püüdis loomulikult vältida Haloneni kokkusaamist mari oposisiooni esindajatega. Marimaal olles oleks selle keelamine kummaline ja keerukas olnud. Lisaks tuleks presidendiga kaasa palju Soome ajakirjanikke, kes niikuinii võtaksid intervjuusid ka opositsiooni esindajatelt. Seega tuli Halonen kutsuda mujale. Mordva Vabariik on viimasel ajal tõusmas soome-ugri näidisvabariigiks, nagu meil Vene ajal oli Kirovi kalurikolhoos, mida kõigile välismaalastele näidati. Miks?
Udmurdi Vabariigi juht olla kuulu järgi püüdnud oma võimu Moskva ees õigustada sellega, et ainult tema suudab ohjes hoida udmurdi natsionaliste sõjatööstusvabariigis. Veel mõni aasta tagasi provotseeriti Udmurdi meedias rahvusteemalisi diskussioone, näitamaks natsionalismiohtu. Niisuguse vabariigi kujundamine vaateaknaks tundus keskvõimule kahtlane.
Komi Vabariik on olnud tuntud “konstruktiivse” rahvusliku liikumisega vabariik, kus riigivõimule opositsiooniline liikumine vaibus juba paar aastat tagasi. Paraku asub ta kaugel ja sinna on raske pääseda. Lisaks tekitas komide seas pingeid äsja toimunud Permi Komi autonoomse ringkonna likvideerimine.
Mordva Vabariigi kuberner Nikolai Merku?kin on seevastu edukalt demokraati mänginud. Nõrka opositsiooni on küll kiusatud, kuid mõõdukalt, nii et ta ikkagi alles oleks. Samas on tehtud piisavalt rahvuslikke ?este. Kui näiteks Udmurdi entsüklopeedia tõlkimine udmurdi keelde on saanud võimalikuks Eesti Hõimurahvaste Programmi toel, siis Mordva entsüklopeedia on ersa ja mok?a keelde tõlgitud vabariigi raha eest ja riiklikul korraldusel. Mis sest, et ersa- ja mok?akeelset kooliharidust on võimalik saada ainult maal mõnes kohas ja ainult algklassides.
EESTLASTE OSALEMISEST
Tarja Halonen ei oleks saanud soomeugrilaste külastamisest keelduda, sest ta oli juba Putini küllakutse aasta tagasi vastu võtnud. Ja soomeugrilasedki Venemaal ootasid teda. Ta oleks küll võinud nõuda Marimaale minekut, kuid see on juba pisiasi.
Küll oli aga asjakohane eesti ja ungari poliitikute ettepanek Halonenile ja Gyurcsanyle boikoteerida soomeugrilist üritust, kuhu Eesti riigijuhte ei kutsutud. Ainult niisugune üleskutse sai ületada uudiskünnist. Lihtne virisemine, et Venemaa Eestit jälle kiusab, oleks lisaks ebasoliidne ja hädavareslik olnud. Nüüd aga pidas Ungari peaminister vajalikuks oma Eesti kolleegile telefonitsi aru anda, mis Saranskis toimus ja lisaks hoolitseda oma pressiteenistuse kaudu selle uudise avalikustamise eest.
Tarja Haloneni eelnev konsulteerimine Toomas Hendrik Ilvesega oli ka piisavalt tugev märk. Rääkimata juba sellest, et ta Saranskis avalikult nõudis, et järgmisele soomeugrilaste maailmakongressile Hantõ-Mansiiskis kutsutaks kõigi soome-ugri riikide juhid.
Kuigi Eesti riigijuhte Saranskis näha ei tahetud, oli Venemaal hädasti vaja, et eestlased võimalikult nähtavalt osaleksid festivalil. Et festival oli korraldatud eurooplase jaoks liiga lühikese ettehoiatamisajaga (liiati muutus pidevalt planeeritava festivali toimumisaeg), ei olnud Saranskis ka ühtki suuremat Soome folkloorikollektiivi. Eestiski ei leidunud seetõttu huvilisi. Siiski klopsiti kiiruga Moskva saatkonna kultuuriata?ee algatusel kokku hädapärane näitus ja Eesti oli festivalil esindatud. Kui nägin Vremjast Eesti seppa (ühtki seppa Eestist sinna ei läinud) ja lugesin mitmetest Vene uudistest juttu eesti “delegatsioonist” (keda oli tegelikult kolm inimest), sain aru, et see oli viga. Kui näitust poleks olnud, oleks saanud Vene propagandale vastata, et eestlasi festivalil ei osale. Nüüd ei saanud, seletus oleks liiga segane tulnud.
Viimne seik välja arvatud, tuli Eesti propagandistlikult olukorrast välja parimal võimalikul viisil.
KAS ERSAD JA MOK?AD SAID NÄHTAVAKS?
Mordva Vabariigis elavad ersad ja mok?ad on vist kõige nähtamatumad kõigist soomeugrilastest. Neid peetakse nii Venemaal kui mujal mordvalasteks, kuigi ei ersa ega mok?a keeles pole üht sõna kõigi mordvalaste jaoks. Kui muude soome-ugri rahvaste venekeelsed nimetused on vahetatud omakeelsete vastu (nt “votjaki” asemel “udmurt”, “t?eremissi” asemel “mari”), siis “mordva” on ainus säilinud venekeelne nimetus. Viimasel ajal on ülaltpoolt juurutatud mõlemasse keelde terminit “mok?ersa”.
Saranski pidu oli eelkõige soome-ugri pidu, seejärel mordva pidu. Opositsioonilise Ersa Keele Päästefondi liidreid Grigori Mussaljov hindas Soome ajakirjanikule antud intervjuus üritust 20% ulatuses kasulikuks, 80% ulatuses kahjulikuks.
Mina nii skeptiline siiski ei oleks. Kuigi suurel tantsupeol kõlasid soome-ugri keeltest ainult soome ja ungari ning kohalikessegi keeltesse tõlget polnud, said üle Venemaa kokku tulnud soomeugrilased kuulata Tarja Haloneni kõne venekeelset tõlget. Kui ei muud, siis said nad vähemalt tunde, et neid ei ole unustatud. Ning et president Putin talle vastu ei vaielnud, andis ehk neile rohkem julgust oma keelt rääkida ja oma kultuuri arendada.
Kasu on muuseas seegi, kui Saranski linn puhtamaks sai ja mõne mok?a küla juurde tee asfalteeriti.
* * *
SOOME-UGRI VÄIKESE MAAILMA ÜRITUSED
Nn. soome-ugri maailmas on mitmesuguseid ühisüritusi, mis tõesti sassi võivad minna. Vanim neist on rahvusvaheline fennougristikakongress, mis toimub iga viie aasta tagant alates 1960. aastast. Sellel foorumil saavad kokku soomeugrilastega tegelevad teadlased.
Kaks viimast kongressi toimusid 2000. aastal Tartus ja 2005|. aastal Marimaa pealinnas Jo?kar-Olas.
1992. aastast toimub iga nelja aasta tagant soome-ugri rahvaste maailmakongress, millest võtavad osa rahvaste esindajad ja kus arutatakse soomeugrilaste olukorda, vahetatakse praktilisi kogemusi ning võetakse vastu poliitilisi resolutsioone. Viimati oli kongress Tallinnas 2004|. aastal, järgmine tuleb Siberis Hantõ-Mansiiskis tuleval aastal.
1990. aastast korraldatakse rahvusvahelisi soome-ugri folkloorifestivale. Eestis toimus kuues festival 1997. aastal. Saranskis toimunud üritusel polnud midagi pistmist ühegagi eelnimetatutest.