Villu Tamme on tuntud eelkõige punkamise poolest, kandideeris Roheliste nimekirjas Riigikokku (tutkit ta sinna sai!) ja nüüd siis pälvib mingit tähelepanu ka teatris. Krahlis näidatakse suve lõpul Tamme 1995. aastal kirjutatud etendust “Haned võlgu”. Kas teater on teater, kui seda teeb punkar (vähemalt enamus eestlasi Tammet punkariks ju peab. Ehkki ta ise vaidleb)?
KARJUV TEATER
Teater jääb teatriks ja “Haned Võlgu” on täitsa hea tükk. Kahjuks on ta laval liialt vähe, see on, mängitakse suht vähe kordi? Aga äkki vastuoksa, et sellevõrra kvaliteetsem? Et pole üleruunamist, mida Villu näidendi puhul hästi ette kujutada ei tahaks ka.
Näidend ise oleks nagu kõigest, armastusest, hullusest, obsessioonist, seksist, kassidest, maavälistest olendites ja pättidest. Minul oli raske esimese vaatuse lõpus leida tegelaste vahel sidusust, aga teise vaatuse keskpaigaks sain selle probleemi lahendatud. Mõnusasti olid lahendatud muusikalised vahepalad, ainuke, mis mind häiris, oli pidev röökimine. Kas teisti ei saa? Mõistan, et karjudes on kõige kergem väljendada mingeid emotsioone, aga äkki prooviks nüüd uuesti. Vaikiv viha võiks ju olla hirmutavam kui röökiv?!
Aga röökimine on Eesti teatri lahutamatu osa, ammu tähele pandud. Kuulub kuidagi kohustuslikult asja juurde, ilmselt kätkeb endas hirmu, et vaikse häälega öeldut ei kuulata.
UNT TAHTIS KA
Villu ise ütleb, et kirjutas selle tüki põlve otsas (ta ütleb vist kõigi oma asjade kohta niiviisi). Miks? Lihtsal põhjusel: 1995. aastal tehti talle pakkumine Näitemänguagentuuri poolt kirjutada näidend. Mis tundus natuke nagu kentsakas aga samas piisavalt põnev.
No ja siis ta kirjutas sünopsise, värsivormis, konkursi auhinnarahade teemal ja saigi konkursile. Käis agentuuri majas ja kribis tükki sada korda ümber. Jupikaupa, kritseldas kodus mingitele vihikuservadele ja õhtul tippis päevatöö agentuuris arvutisse. Suur osa lavastusest on värsis, Villu arvas, et nii on lahedam – keegi ju ei viitsi silpi ja riimi lugeda, äkki teater aitab üle? Igal juhul värss tundus sel hetkel kuidagi eriline.
Kunagi planeeris Mati Unt lavastada “Haned võlgu” Draamateatris, toimus isegi avalik lugemine. Aga kuid kui töö käigus selgus, et tegelasi on tükis 20, jäi asi soiku. Draamal ei oleks piisavalt palju inimressurssi jätkunud, nad poleks peale selle midagi muud mängida saanud? Ehkki täitsa tore, kui Villu näidend oleks olnud ainuke näidend Draama laval.
PERFEKTSIONIST TAMME
Tamme Villu on teadupärast üks kidakeelsemaid tegelasi üldse. Ta koogutab laua ääres, käed risti rinnal ja teeb iga natukese aja tagant mingisuguse silphäälitsuse. Või mõmiseb. Või tahaks justkui midagi öelda, ent suule kasvab prunt.
Siis küsib mult: “Kas kavatsed kõik meelde jätta?”
“Jah.”
Loomulikult pole see rahuldav vastus. Paistab, et Villul on ajakirjanikke raske tolereerida. Ehkki sekeldab ka ise ajakirjandusega. No ristsõnad on ju ka ometigi trükimeedia osa. Ilmselgetel ja väga lihtsatel põhjustel, nagu ta väidab, tahab ta alati kõik ümber teha, mis pressihai kokku suudab keerata. Villu on meil perfektsionist.
SEITSE KÜSIMUST VILLULE LAVA TAGA
* Kuidas on Jaanikaga (lavastaja) koostööd teha? See, et ta su näidendi tükkideks rebis, ei kurvasta sind?
Ma olen oma loomingu suhtes tegelikult jube pedant, keegi ei tohi muuta ainsatki koma, rääkimata näiteks kärpimisest. Seetõttu olen ka ajakirjanike õudusunenägu, sest pean oma intervjuuvastuseid kirjanduslikuks loominguks, mida ei tohi muuta.
Millegipärast Jaanika puhul lõin käega, polnud endal aega ja mõtlesin, et mida väga hullu ta sellega teha ikka saab. Natuke kahju on muidugi, et minu tekst ei ole enam kõige tähtsam osa ja tegevustiku mõistmine on publikul kohati võimatu. Lepin sellega, andes endale aru, et lavastus on ühislooming, mitte käsikirja autori pime kummardamine.
* Kandideerisid Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas, kuda oli?
Oli mis ta oli, poliitika on siiski natuke teistsuguste inimeste jaoks kui mina. Isegi meie juhtrohelisi mõnitavad teised riigikogu tüübid poliitilise diletantsuse pärast, ehkki minuga võrreldes on nad ju tippprofid.
Riigikogus võiksin end kujutleda Veltto Virtaneni Eesti analoogina, ent mul on lisaks veel see jama, et ma kardan avalikku sõnavõtmist nagu tuld, eriti kaine peaga? Ja ilmselt püsiksin ma kogu oma Riigikogu-aja aralt vait või siis jooksin end korra täis ja ajaksin mingit piinlikku möla suust välja.
Las ma jään pigem lihtsalt ideeliseks roheliseks, kes üritab rahvast veenda nii nagu nokk võimaldab.
* Teenid leiba ainult ristsõnadega, midagi muud nagu ei tee?
Ei noh, bändi teen ikka ka, aga ega eriti muuks aega jää. Olen juba vanake ja aeg lendab kümme korda kiiremini kui ta seda omal ajal tegi. Kõpitsen minutikese ristsõna, logelen teise minutikese, nikitsen, nokitsen ja ongi käes õhtu – ehk aeg ronida söögikandikuga voodisse teleka ette. Ma lõunatan nimelt nagu vanad roomlased, pikali vedeledes ja mitte enne kella üheksatkümmet õhtul.
* Kaua sa veel pungi mängu mängid?
(Kurjalt) Kaua sa veel ajakirjanikku mängid? Plaanid veel kunagi teatrit teha? Mulle ei meeldi eriti olla laval, rambivalguses? Lavastamine või näidendite kirjutamine läheb mulle paremini peale. Aga lavastama mind nagunii keegi kuhugi ei võta, mul pole ju vastavat ettevalmistust, nii et ilmselt mu tulevane teatritegemine piirdub mõne keskpärase külakomöödia valmiskirjutamisega.
No ja võibolla lasen end taas pehmeks rääkida mõnel lavastajal, kes mind publiku ette topib. Seal ma siis vahin, silmad rõngas ja mu lahutamatu Ida-Saksa kitarr kaelas kõlkumas, võrreldes ennast mõttes võlguantud hanega, kui viidata käesolevale tükile.
* Kas linnukeseks ei ole muutunud?
Mis asja? Ma ei saa sellest küsimusest üldse mitte midagi aru, ausõna.
*
Et oled muidu nagu rahul?
Jah ja ei. Kui oleksin rahul, oleks “Tallinn valmis” ja aeg vesi peale lasta. Aga kui ei oleks rahul, oleks? ma ei tea, lihtsalt enesetunne oleks sitt, eks ju.
* * * * * * * * * * * * *
TEATRILABORI HOIATUS
Teatrilabori noortelavastus “Haned võlgu”
Autor: Villu Tamme
Lavastaja: Jaanika Juhanson
Ajendatuna ajalehe Eesti Ekspress juhtkirjast (16.08.2007|) edastame järgneva tarbijakaitse hoiatuse Teatrilabori noortelavastuse “Haned võlgu” kohta:
TARBIJAKAITSEALASED HOIATUSED:
■ Hoiatus: Tarbijakaitsealaste hoiatuste lugemine võib rikkuda Teie teatrielamuse.
■ Etendus sisaldab teataval hulgal ebatsensuurseid väljendeid.
■ Etendus võib sisaldada erinevat tüüpi solvanguid, mis võivad kellegi jaoks tunduda isiklikud.
■ Etendus võib ebaõnnestuda.
■ Seksuaalse sättumuse kommentaarid ei ole seotud lavastusmeeskonna isiklike vaadetega.
■ Kõik viited narkootiliste ainete headusele on sihipäraste kunstialaste eesmärkidega.
■ Mõningatel hetkedel ei pruugi olla arusaadav, millist rolli keegi näitleja mängib.
■ Ühtlasi ei pruugi etenduse kõik narratiivid olla kogu aeg täpselt jälgitavad.
■ Kostüümid ei pruugi anda edasi näitleja täpset karakterit.
■ Üks näitleja räägib vahepeal vene keeles.
■ Kõik viited fa?ismile, natsismile ja vabariikluse langemisele ei ole seotud hiljutiste kahetsusväärsete sündmustega Tõnismäel. Antud küsimuses palume Teil lähtuda sellest, et käsikiri on kirjutatud aastal 1995.
■ Lavastaja ei ole punkar ja ei evi keskmisest sügavamaid teadmisi ega kogemusi punksubkultuurist.
■ Lavastuses on ainult üks diplomeeritud näitleja ta sai näitlejadiplomi 2 kuud tagasi. Kultuuriakadeemia teatrikunsti kolmandalt kursuselt.
■ Lavastaja jaoks on see esimene lavastus pärast Eesti Lavastajate Liitu astumist.
■ Stsenarist kirjutas selle näidendi aastal 1995 oma esimese (ja senini viimaseks jäänud) katsetusena värss-stsenaristika vallas.
■ Valgustehnik on esimest korda puldis.
■ Videokunstnikku ei võetud eelmisel aastal filmikooli ja praegu töötab ta veebitoimetajana. Ka helitehnik töötab IT-valdkonnas.
■ Kaks näitlejat (kellest ühel nõuab rollitäitmine rohkelt verbaalset väljendust) pole üldsegi mitte näitlejad, vaid koreograafid.
■ Lavastuses esinev bänd võib hilineda.
■ Ansambli instrumentaalsete võimete kõrvkuuldav puudumine ei ole tingitud ansambli J.M.K.E. liikmete andetusest, vaid rahapuudusest.
■ Valdav osa lavastuses näitlevaid isikuid on veel litsenseerimata näitlejatudengid Tartu Ülikooli Viljandi kolled?ist.
■ Projektijuht ei saa garanteerida, et te ei lahku etenduselt tühja tundega.
■ Lavastaja vastutus algab ja lõpeb Von Krahli Teatri suures saalis.
Palume Teilt mõistvat suhtumist ja täname Teid jätkuva toetuse eest,
Teie Teatrilabor