Äsja sai progressiivne ühiskond rõõmuga teada, et muinsuskaitse alla on võetud Sõpruse kino (ja Hollywoodi!) vastas asuv urgas, mida hetkel kutsutakse Valli Baariks, ent millel alates 70ndatest on olnud ilmselt kümneid ja kümneid folklooris levinud nimesid. Puki baar, Õlide baar jne jne.
INTERJÖÖRI KÕNETUS
Miks säärane akt toimus? Nagu harjunud ollakse, käivad muinsuskaitse alla n.ö. päris vanad asjad. Kirikud näiteks. Puitmajad. Suur osa vanalinnast. Arhitektuuriliselt väga eripärased hooned. Aga Valli baar?
Asi selles, et läbi mingi ime on selles puhvetis säilinud see algupärane sisustus, mis 70ndatel kaunistas iga jumala avalikku toidu- ja napsikohta, ent mis ajapikku trenditeadlike inimeste poolt välja vahetati. Et kord jälle ringiga tagasi jõuda ja hakata tootma kunagise stiili jäljendeid, mulaa?e, mis – nagu teada – ei tule enam sugugi nii hästi välja. Niisiis võeti Valli baaris muinsuskaitse alla selle urka interjöör. Õnn, et sellele nüüdki mõeldi, kahju aga, et taolisi asju varem tähele panna pole osatud. Miks ei võiks näiteks oma eheduses olla alles urgas Pelgulinnas, kus Raimond Valgre enne surma lõõtsa tõmbamas käis? Või mõnigi kunagine Kadrioru lokaal?
Üks muinsuskaitset vääriv koht leidub meil aga veel – see on Narva kohvik Narva maanteel (kus siis mujal!)
LENNUKIGA ÄRA TULE
Kui Valli baar on pukikas, siis Narva ehtpuhas nõuka-aegne prouade piruka-, saia- ning kvartali klat?inautimise koht. 60ndate õhuline sisustus asendus 70ndatel raskete puitplaatidega nagu tollal kombeks, suhteliselt lajatava õhustikuga. Ent seega ka kõik. Sellest ajast peale pole Narvas midagi juhtunud.
Narva kohvik on oluline veel ühe asja poolest. Koos interjööriga peaks selles kohas muinsuskaitse alla võtma ka teeninduse. Ka personal pärineb ilmselgelt 70ndatest – proovige näiteks seal kiirelt tellimust esitada või pärast arvet kätte saada. Liigsel nõudmisel võib lapp näkku lennata. Miks ei võiks olla Tallinnas koht, mis tuletab (näiteks turistidele!) meelde pilti tõsisest N. Liidu olukorrast teeninduses.
Tehkem ära, enne kui hilja. Menüüst, kusjuures, pole vaja rääkida. Samad viinerid, sama kartulisalat ja muna majoneesiga. Kunagine paratamatu klassika. Muuseas on keegi huumorimeelne kohvikutöötaja kleepinud uksele sildi, mis annab märku “Lennukiga majja sissesõitmine keelatud!” Räägitakse, et see märk olevat klaasile ilmunud peale 11. septembrit 2001.