Praegu on meie igapäevaelu võtmesõnadeks säästev areng, energia kokkuhoid ja rahvuslik kokkulepe. Kõik ilusad toetamist väärivad sõnad, kuid pole selge, kuidas seatud eesmärke saavutada. Kasvatuse põhieeldus on teatavasti isiklik eeskuju, ei midagi muud.
VÄHEEFEKTIIVNE EESKUJU
Isiklikule eeskujule mõeldes – kuidas kutsuda tavaelanikku energiat kokku hoidma, kui ministrid ja riigikogu liikmed kihutavad maanteedel tohutult bensiini neelavate superlimusiinidega? Või kuidas me kasvatame lapsi kokkuhoiu vaimus, kui perekonnaajakirjade veergudelt ja televisiooniekraanilt vaatavad vastu meie uusrikaste mõttetult kallite elamute interjöörid? Tavaelaniku enamasti võlgu võetud korterit seal kahjuks ei näidata.
Vastupidi. Tuletame meelde piiramatult eetriaega täitvatest üleskutsetest “kohe ja kiiresti ja lihtsalt” laenu võtta.
Sama on ka joomarluse vastu võitlemisega. Viina- ja ?ampuseklaasi tõstavad meil igat liiki prominendid, nii suured kui väikesed. Õllesummerile kutsutakse peresid koos rinnalastega. Eeskuju on nakkav ja seetõttu on karskuspropaganda väheefektiivne.
PÄRIS KUIV ON AJUVABA
Inimese ümberkasvatamine karsklasteks hea sõna abil on vaevarikas protsess ja seda on edutult tehtud juba tuhandeid aastaid. Seetõttu on ainuvõimalikuks vahendiks administratiivne tee, kuid sedagi tuleb teha targalt, et mitte “vinti üle keerata”. Selle vanarahva tarkuse ignoreerimise tõttu kukkus näiteks läbi omaaegne USA “kuiv seadus”.
17. detsembril 1917 saatis USA Kongress osariikidele kinnitamiseks põhiseaduse 18. täienduse, mis keelas kogu USA territooriumil joovastavate jookide valmistamise, müümise, transportimise, reklaamimise ning sisse- ja väljaveo. Igat jooki, mis sisaldas alkoholi rohkem kui pool protsenti, ei tohtinud ei kinkida, vahetada, edasi anda ega ka enda juures pidada. Erand tehti vaid arstirohtudele, kirikuviinadele ja teaduslikeks uuringuteks vajalikele vedelikele. Põhiseaduse järgi said osariigid täienduse elluviimiseks aega seitse aastat. Mis sellest välja tuli?
Kohe algas nii legaalne, kui põrandaalune võitlus. Seaduslikuks teeks oli kohtute kaasamine. Näiteks Massachusettsis tunnistati keeluseadus kohe põhiseaduse vastaseks. Teiseks teeks oli banditism. Salakaubavedajatega loodi pesuehtsaid lahinguid, kasutati isegi suurtükke ja gaasi. Tapetuid ja haavatuid oli rohkem kui 1861-1865 kodusõjas. 1933. aastal tõstis võimas Ameerika käed alistumise märgiks üles.
KOMPROMISS JUBA TEHTUD
Ka Eestis on olnud kuiv seadus, mis oli Mi?a Gorbat?ovi piirangutest märksa rangem. Kuni 1. jaanuarini 1926 oli meil alkoholimüügi kaardisüsteem. Ilmselt midagi sellist ei saa korduda, sest terane justiitsminister loeb sellised sammud kohe põhiseaduse vastaseks. Aga ometi on vaja midagi kardinaalset ette võtta, sest rahva elu- ja vaimujõud on hääbumas.
Alkoholimüügi õhtune lõpetamine ja öine müügikeeld on just selline mõistlik esimene samm, mis peaks olema vastuvõetav nii joodikutele kui ka karsklastele. Kes tahab, saab viina õigel ajal kätte, kes hiljaks jääb, on ise süüdi. Kuid kõige olulisem on see samm seetõttu, et me säilitame kümnete noorukite elusid, kes õhtuhämaruses jõmmispääga autorooli kipuvad. Enamasti algavad nende vägiteod ikka pärast napsitamist.
Ma tean, et Juku-Kalle Raid ei armasta Savisaart, kuid üheski inimeses ei ole ju mitte kõik halb. Loodame, et Savisaare entusiasm nakatab ka pea- ja justiitsministrit ja eesti rahva tervise näitajad tõusevad reformierakonna targal juhtimisel aastaks 2015 Euroopa Liidu liikmesriikides viie kõige parema hulka.