NÄIDE: JAMA ALGUS 90NDATEL
Traktor: Kus me siis nüüd oleme?
Hakan: Valitsuses käib madin. Rahandusminister Kjell-Olaf Feldt üritab veenda ülejäänud kabineti liikmeid, et need peaksid oma auahnete eelarveplaanidega ettevaatlikumad olema; ükski pidu ei kesta igavesti. Teda ei kuulata. Valitsusel oli näiteks hoopis plaan riigieelarvest makstavate toetustega elamuehitust elavdama hakata. Tulemuseks oli tugev palgakasv ehitussektoris ning töötajate liikumine avatud sektorist ehitustööstusesse.
Traktor: Me oleme seega nii aastas 1990?
Hakan: Jah, kinnisvarahindadel kaob piir eest ning palgakasv väljub kontrolli alt. Kiire palgakasv avaldab omakorda survet hindadele. Hinnainflatsiooni mõjutas lisaks laenubuumile veel ka 1990-ndate aastate alguse maksureform, mille eesmärgiks oli tulumaksu piirmäärade (2) oluline alandamine. Sel kombel vähenenud maksutulu püüti asendada käibemaksu tõstmisega, mis tõstis omakorda üldist hinnataset.
Traktor: Kui kõrged olid reformieelsed tulumaksu piirmäärad?
Hakan: 1970-ndatel aastatel ulatusid piirmäärad tihti 80 protsendini. 1981. aasta maksureformi käigus neid küll mõnevõrra alandati, kuid need jäid siiski ülikõrgeteks. Sa tead võib-olla, et 1976. aasta valimiskampaania ajal kirjutas Astrid Lindgren lühiloo prouast, kelle tulumaksu piirmäär ulatus 102 protsendini. Lindgreni maksustatigi just sellise määraga. See juhtum sai kuulsaks “Pomperipossa efektina”. Lindgren ise oli vana sotsiaaldemokraat, kuid selle looga astus ta valimiste ajal oma parteikaaslaste vastu välja (3).
Traktor: Ühesõnaga, maksureformi juhtidee oli alandada tulumaksu piirmäärasid ja rahastada nende vähendamist käibemaksu tõstmisega?
Hakan: Mingil määral küll. Tulumaksu vähendamine ei olnud käibemaksu tõstmisega siiski mitte täies ulatuses kaetud. Loodeti nimelt, et piirmaksumäärade alandamine ergutab inimesi aktiivsemalt tööd otsima, suurendab seega tööjõu pakkumist ning ergutab seeläbi kogu majandust.
Traktor: Teoorias kõlab see kõik üsna usutavalt. Kuidas praktikas läks?
Hakan: Paljude teiste samal ajal juhtunud asjade pärast jäid selle eksperimendi tulemused võrdlemisi segaseks. Kui nõudlus tööjõu järele kaob, ei ole selle pakkumisel enam nii suurt tähendust.
NÄIDE: EI, OLI JUBA LIIGA HILJA
Traktor: Me läheneme nüüd aegamisi aastale 1992?
Hakan: Vahetult enne kriisi tõusis päevakorda veel üks majanduspoliitiline teema – sisedevalveermine. Iva seisnes sotsiaalmaksu langetamises kas kõikide ettevõtete jaoks või siis ainult eksportivate ettevõtete jaoks. Ka seda sammu taheti rahastada käibemaksu tõstmisega. Selline samm oleks pidanud mõjutama konkurentsivõimet täpselt samuti nagu päris devalveeriminegi – see oleks teinud tootmise odavamaks ja tarbimise kallimaks. Sisedevalveerimine oli üks 1992. aastal võimule tulnud Carl Bildti parempoolse valitsuse majanduspoliitilistest võtmemeetmetest. Usuti, et sisedevalveerimise abil on võimalik valuuta päästa.
Hardo: Kas selle eksperimendiga läks paremini?
Hakan: Ei. Oli juba liiga hilja.
NÄIDE: LIHTSALT TÕLGENDATAV MUDEL
Traktor: Sa töötasid sel ajal rahandusministeeriumis?
Hakan: Jah, ma pidin välja arvutama, kui palju tuleks maksumäärasid muuta, et saavutada näiteks 5-protsendilisele devalveerimisele vastav tulemus.
Traktor: Kuidas Sa seda tegid?
Hakan: Minu peamiseks töövahendiks oli tollal rahandusministeeriumi makroökonoomiline mudel KOSMOS4. See kujutas minu arvates väga õnnestunud kompromissi 1970-ndatel aastatel kasutatud väga üksikasjaliste keinslike ja hilisemate palju üldisemate mudel vahel. Nõudluse pool oli selles mudelis esindatud kõige rohkem 5 – 10 võrrandiga. Pakkumispool oli veelgi üldisem, seal oli ainult kaks sektorit: avatud ja varjatud. Hinnakujundust esindasid kummagi sektori palga- ja kasumimarginaali võrrandid. Seda mudelit oli üsna lihtne tõlgendada – see oli tema peamine eelis. Üksikud võrrandid rajanesid majandusteoorial, kuid süsteemil tervikuna puudus teoreetiline vundament. Akadeemikutele see ei meeldinud. Nad väitsid, et teoreetiliste aluste puudumine muudab mudeli mõttetuks.
Traktor: Selleks ajaks oli keinslus akadeemilistes ringkondades juba moest läinud?
Hakan: Jah, seetõttu oli majanduspoliitikute ja -teadlaste vahel alailma jagelemist. Mina sain aga KOSMOS-st aru ning see aitas mul näiteks sotsiaalministeeriumiga tööturu probleeme käsitleda. Seda mudelit oli majanduspoliitilistes aruteludes üldse võrdlemisi lihtne kasutada.
NÄIDE: JAMA SAABUB ÄKKI
Traktor: Kuidas siis õige jama pihta hakkas?
Hakan: Veel 1988. aastal valis Financial Times Kjell-Olof Feldti maailma parimaks rahandusministriks. Sel ajal oli töötuse määr 2 protsenti ja inflatsioon oli langenud 7 – 8 protsendilt 4 protsendini. See oli tookord suur saavutus. Jooksevkonto oli ülejäägis, riigieelarve ülejääk ulatus 5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Konks on muidugi selles, et eelarve nii suure ülejäägi juures tekib paratamatult surve kulutusi suurendada. On suur kiusatus taotleda väga auahneid majanduspoliitilisi eesmärke. Majandustõusu ajal olid maksutulud muidugi väga kobedad. Kuid isegi tulude tsüklilisust arvestades oli tulemus ikkagi väga tugev. OECD tavapäraste mõõdikute järgi oli meie eelarvepoliitika vaatamata uljastele kulutamisplaanidele ikkagi üsna kokkuhoidlik.
Traktor: Nii, teie rahandusminister on maailmameister, teil on kokkuhoidlik eelarvepoliitika, teie jooksevkonto on ülejäägis. Tööpuudus on madal. Mis saab minna valesti?
Hakan: Inflatsioon tõusis 4-lt 10 protsendini. Kinnisvarahinnad tõusid hoogsalt. Konkurentsivõime halvenes. Seejärel halvenes rahvusvaheline majanduskliima ja kõik hakkas järsku vales suunas liikuma, seni kuhjunud probleemid tulid päevavalgele.
NÄIDE: VIIMANE ALLAANDJA
Traktor: Räägime paari sõnaga rahvusvahelisest majanduskonjunktuurist 1990-ndate aastate alguses.
Hakan: USA-s, UK-s ja Põhjamaades 1980-ndate aastate lõpus kerkinud kinnisvaramull oli jõudnud oma rekordsuuruseni. Iraagi sõda kergitas nafta hinda. Ent Rahandusministeeriumi majandusuuringute osakond, kus mina tollal töötasin, arvas seevastu, et kui me kujunenud olukorras makse tõstame ja kulutusi vähendame, siis muutub olukord veelgi hullemaks. Me teavitasime küll rahapaigutajaid, et me kavatseme oma kulutusi vähendada, ent meid ei jäädud uskuma. Kuid järjest keerulisemaks muutuvas olukorras ei olnud rahandusministeerium valmis eelarvepoliitikat karmistama, see oleks meie arvates kaasa toonud töötuse plahvatusliku kasvu.
Keskpanga president kirjutas hiljem oma mälestustes, et rahandusminister sai oma ametnikelt halba nõu. Ta väitis, et ministeeriumi ökonomistid olid Keynesi teooriates liiga kinni ja pöörasid nõudluspoolele liialt palju tähelepanu.
Traktor: Milles see ministeeriumi ka keskpanga vaheline erimeelsus siis ikkagi täpselt seisnes?
Hakan: Finantsturud umbusaldasid suure eelarvedefitsiidi tõttu Rootsi majanduspoliitikat ning olid meile seetõttu valmis laenama ainult väga kõrgete intressimääradega. Keskpank arvas, et kui valitsus kärbiks otsustavalt kulutusi ja vähendaks defitsiiti, siis käsitleksid võlausaldajad seda sammuna õiges suunas ning laenaksid meile odavamalt. Ministeerium vastas muidugi, et kui me kulutusi vähendame, langeb see vähenegi nõudlus ära ja asi lõppeb täieliku krahhiga. Keskpank väitis seega, et madalamatest intressimääradest saadav kasu kaaluks üle rangema eelarvepoliitika nõudlust kammitseva negatiivse mõju.
Traktor: See on siis nüüd kolmas eksperiment?
Hakan: Jah.
Traktor: Kuidas sellega läks?
Hakan: See vaidlus jäi samuti lahenduseta. Tegemist oli väljapääsmatu olukorraga. Intressimäärad olid liiga kõrged. Me seisime vastamisi liiga vägevate jõududega.
NÄIDE: LÕPPMÄNG JA KUIDAS SPEKULANDID MÕTLEVAD
Traktor: Kuidas lõppmäng välja nägi?
Hakan: Viimases faasis on kõige tähtsam mõista, kuidas spekulandid mõtlevad. Mis neile muret teeb.
Traktor: Kes need spekulandid õigupoolest olid, kelle vastu te seisite?
Hakan: Sorosi fond näiteks. Üldisemas plaanis arvas aga kogu valuutaturg, et Rootsi on viimane ohver. Nad olid selleks ajaks juba näinud, mis toimus Suurbritannias, Norras ja Soomes. Spekulandid nägid ainult üht väljapääsu. Keskpank ja teised fikseeritud valuutakurssi uskuvad inimesed olid aga seisukohal, et kui me oleme valmis võitlema lõpuni5, siis nad mõistavad, et meil on tõsi taga ja jätavad meid rahule. Analüütiliselt oli probleem selles, et KOSMOS-s puudus kodumaiste intressimäärade kujunemist selgitav lüli. Meie mudelis ei avaldanud eelarvedefitsiit kodumaistele intressimääradele mingit mõju. Me üritasime sellise seose majanduspoliitilisteks arutlusteks siis oma mudelisse sisse tuua.
Traktor: Väikeses avatud majanduses sõltub välismaiste ja kodumaiste intressimäärade vahe oodatava devalveerimise tõenäosusest ja suurusest?
Hakan: Täpselt nii.
Traktor: See on nüüd see koht, kus meil oleks hea aru saada, kuidas spekulandid mõtlevad?
Hakan: Jah. Poliitiline juhtkond ja tippametnikud andsidki meile ülesande uurida avaliku sektori eelarvedefitsiidi ja kodumaiste intressimäärade vahelist positiivset sõltuvust puudutavat rahvusvahelist tõendusmaterjali. Me tahtsime koostada fikseeritud valuutakursiga väikese avatud majanduse mudeli, kus eelarvedefitsiit oleks oluline kodu- ja välismaiste intressimäärade vahet selgitav muutuja.
Traktor: Kui kaugele te sellega jõudsite? Kas sellise mudeli koostamine oli üldse võimalik?
Hakan: Ja, ma arvan, et see oli võimalik, kuid meil polnud enam piisavalt aega. See kõik toimus vaid kaks kuud enne devalveerimist.
Traktor: Kui pikad teie tööpäevad tol ajal olid?
Hakan: Me olime muidugi suure pinge all ja päevad olid tõesti pikad, kuid mõnikord olid teemad meie jaoks liiga salajased. Meid ei kaasatud kaugeltki kõikidesse aruteludesse. Mõnel nädalal valitses tipp-poliitikute ja riigiametnike vahelises suhtlemises täielik vaikus.
Traktor: Kui suur oli otsustajate ring?
Hakan: 5 – 7 inimest. Asju hoiti salajas, kuid poliitikud ei teadnud seetõttu jällegi, mis küsimusi nad peaksid küsima. Nad olid liiga väsinud ning neil puudus õigete küsimuste esitamiseks vajalik teoreetiline raamistik. Selles mõttes oli riigiteenistujate ja poliitikute vaheline lõhe liiga lai.
VÄIDE: MUDELID MÕJUTAVAD MINIMAALSELT
Traktor: Sa sattusid ministeeriumi siis omajagu põneval ajal?
Hakan: Nii see oli. Ministeerium oli tol ajal oli väga huvitav poliitiline keskkond. Kui mind määrati vastutavaks KOSMOS mudeli eest, ei meeldinud mulle see mõte alguses üldse. Ma ei tahtnud liiga tehnilist tööd. Aga ma mõistsin varsti, et mu töö iseloom ei olnud üldse nii väga tehniline. See oli väga huvitav ametikoht – ma keskendusin sel ajal tähelepanu keskpunktis olnud sõlmküsimustele ja -suhetele. Ma mõistsin, et tehnilisena tunduv mudel on tegelikult väga kasulik töövahend, kui sa suudad seda tõlgendada ja mõttevahetustes kasutada. Kui sa seda ei suuda, siis võib sellest muidugi rohkem kahju tekkida.
Traktor: Sa oled nüüd 18 aastat majandusprognoose koostanud. Mis sa kokkuvõtteks kostad, kui palju me suudame midagi ette näha?
Hakan: Üsna vähe.
Traktor: Mis kasu on mudelitest, olgu need siis kosmilised või ebakosmilised?
Hakan: Mudelid aitavad meil oma mõtlemist distsiplineerida ja suhelda, selgitada ning veenda. Aga see on ka enam-vähem kõik.
*
(1) Ekspordiks tootvad või importijatega võistlevad majandusharud.
(2) Viimasele teenitud kroonile kohaldatav maksumäär.
(3) Sotsiaaldemokraadid kaotavad valimised (esimest korda üle 40 aasta).
(4) KOrtsiktig Model för Sverige – Rootsi lühiajaline mudel
(5) Devalveerimisele eelnenud kuuel päeval kaotas Rootsi keskpank 26 miljardit dollarit, see oli rohkem kui 10 protsendi Rootsi SKT-st ja umbes 3 500 dollarit iga residendi kohta.
* * *
ERINEVAD ALLIKAD MUDELITEST:
“Mudel – originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt.”
(Eesti kirjakeele seletussõnaraamat).
“Hiir tegi piimapudelist väikse auto mudeli.”
(lastesalm)
“Me vajame mudeleid oma mõtlemise distsiplineerimiseks.”
Gian Maria Milesi-Ferretti, IMF-i majandusuuringute osakonna majandusliku mudeldamise divisjoni juhataja
* * *
ROOTSI MUDEL. ENNE AASTAT 1990.
Seitsmekümnendate aastate teisel poolel jõuab lõpule läänemaailma majanduskasvu kuldajastu. Olulisel määral ekspordist sõltuvat Rootsit tabab rahvusvahelise majanduskonjunktuuri halvenemine eriti tõsiselt. Väheneva konkurentsivõime turgutamiseks devalveerib Rootsi 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel korduvalt oma valuutat. Nendest sammudest saadud leevendus on aga üha lühiajalisem, devalveerimisele järgnev inflatsioonilaine toob konkurentsivõime probleemi järjest kiiremini uuesti päevakorrale.
1982. aastal võimule tulnud Olof Palme sotsiaaldemokraatlik valitsus hakkab tegelema majandusraskuste põhjustega, seni väga rangelt reguleeritud heaoluriiki hakatakse juurutama turumajanduse elemente. Valitsus kaotab monopolid transpordi- ja energiatööstuses. Eksportijate toetuseks devalveeritakse krooni 16 protsenti, kuid lubatakse, et see jääb “viimaseks korraks Rootsi ajaloos”. Kolm esimest ümberkujunduste aastat on väga edukad, devalveerimine toob tööjõu ja muud ressursid avatud sektorisse1 ning nii jooksevkonto kui ka riigieelarve jõuavad kergesse ülejääki.
1985. aastal alustatakse finantsturgude liberaliseerimist. Seni talongisüsteemi alusel töötanud pankadelt võetakse laenamispiirangud. Konkurentsitõkete kaotamisele järgneb väga kiire laenukasv. Suur osa laenudest jõuab kinnisvarasektorisse. Hoogukoguv laenubuum suurendab nõudlust tööjõu järele ning kiire palgakasv siseturule orienteeritud ettevõtetes (suletud sektoris) meelitab töölisi avatud sektorist üle. Jõulist laenukasvu võimendab omakorda veel ambitsioonikas, heldemat hoolekannet, laiaulatuslikke lastetoetusi ning elamuehitust ergutav eelarvepoliitika. Kirjeldatud sündmused tekitavad Rootsis 1980-ndate aastate lõpuks täiemahulise pangandus- ja kinnisvaramulli. Kinnisvarahinnad eemalduvad reaalsusest, palgakasv jõuab kahekohaliste numbriteni ning konkurentsivõime probleem koputab jälle uksele.
* * *
FÜÜSIKAST RAHANDUSSE
Traktor: Sa alustasid tegelikult füüsikuna?
Hakan: Jah, 1980-ndate aastate alguses Linköpingi Ülikoolis.
Traktor: Kuidas sa sealt siis majandusteadusesse sattusid?
Hakan: Ma arvan, et taipasin järsku, et ma olen rohkem huvitatud ühiskondlikest teemadest kui teadusest. Ma arvasin samuti, et majandusteadus on tore valdkond, kus rakendada oma matemaatilist kirjaoskust.
Traktor: Millisele füüsika valdkonnale sa spetsialiseerusid?
Hakan: Ma ei jõudnud veel eriti millelegi spetsialiseeruda. Kui aga üldse millelegi, siis vast tuumafüüsikale.
Traktor: Kust tuli erialavahetuseks valik tõuge?
Hakan: Ma osalesin Linköpingis aktiivselt majandusteoreetilistes dispuutides. Just sel ajal tõusis päevakorrale tulumaksu piirmäärade alandamise küsimus. Sotsiaaldemokraadid andsid endale aru, et maksumäärad olid liiga kõrged, kuid nad ei saanud kunagi valitud roopast enam välja. Maksude teema raputas tollal tugevasti kogu Rootsi ühiskonda ning see oligi vahest peamine põhjus, miks ma 1988. aastal Lundi Ülikooli majandusteaduse doktoriprogrammi üle läksin. Aasta hiljem läksin ma juba rahandusministeeriumi tööle.