1.Tere, kes on ansambli Raisk koosseisus, millal Raisk alguse sai ja kuidas? Mida liikmed muidu teevad?
Hei. Raisk sündis aastapäevad tagasi ühekordse projekti raames. Hää tuttava, neiu Amanda sünnipäevale otsiti punkbändi. Kuuba Ahto (kitarr) kinnitas nahaalselt, et bänd on olemas? ning seejärel tegi kõne Rakile (laul): Nüüd peame bändi tegema! Kampa lõid Louis (bass), Allan (soolokitarr) ja Kristiina (trumm). Praeguseks on koosseis 6-liikmeline. Trumme põristab nüüd Rannus ning lisandunud on trompet Antu. Väljaspool prooviruumi on Raisk kui Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga.
2. Miks Raisk? On see pungi nihilism või rahvalik banaalsus ? la Meie Mees?
Nimi ise sündis juhuslikult, kuid üksmeelselt. Teeks siinkohal selgeks selle, et Raisk ei ole kunagi pretendeerinud naturaalse punkbändi staatusele. Meie lugudest protesti ja maailmaparandust ei kuma. Pigem selline lõbusam liin. Teeme muusikat, mis meile meeldib – kastidesse müürimise ja filosofeerimise jätaks kuulajate/kriitikute hooleks.
3. Miks keegi terve mõistusega inimene hakkab tänapäeva Eestis üleüldse punki tegema?
Ja miks peaks tegema kantrit või europoppi. Punk on aus ja lihtne. Eks igaüks mängib seda, mis südamelähedasem. Või teeb midagi vastumeelset mammona pärast. Meie kaadril muusika poole pealt materiaalseid unistusi pole.
4. Raisk üllitas suhteliselt hiljuti CD, kuidas ja kust plaadi lindistamise idee üldse tuli?
Idee tekkis pärast 2-kuulist koostöllerdamist, kui olime viie looga üles astunud. Püstitasime utoopilise eesmärgi basskitarristi sünnipäevaks plaadiga maha saada. Materjal mängiti sisse Aigro stuudios ühe nädalavahetusega. Louis`i sünnipäeval Pärnus, klubis Voodoo toimus Raisa plaadiesitlus koos The Belkaga 200-pealise publiku ees. Ühtlasi sai bänd kolm kuud vanaks.
5. Kuidas teie plaat on masside poolt vastu võetud?
Näkku sülitama pole tuldud. Üldjuhul on tagasiside postiivne olnud, tänan küsimast.
6. Kuidas see juhtus et Raisa plaati sponsoreeris Eesti Ekspress? Kas see pole “kommertsiks minemine” punkbändi poolt?
Juhtus see sedapsi, et Raisk kutsuti esinema Eesti Ekspressi suvepäevadele Sammuli laululavale Viljandi järve ääres. Selleks hetkeks oli Raisk juba pea kolm kuud eksisteerinud ja debüütplaadi materjal oli koos. Öö läbi kestnud pummeldamise ja kitarremängu finaaliks oli see, et Härra Hans H. oma tubli kollektiiviga andis da bro meie debüütplaadi toetamiseks. Ei leia, et seda tuleks käsitleda kommertsina. See, et Ekspress käe alla pani, ei sidunud meid mingisuguste kokkulepete/kohustustega. Kas ntx Mätta Fondi sponsoreerimise korral oleks Villu võtnud kasti õlut ja hakanud seda raha põletama???
7. Mis on teie muusikalised juured/mõjutused?
Peale trompeti puudub Raisal igasugune muusikaline haridus. Bass ja kitarr ntx võtsid proovis esmakordselt elus pilli sülle.
8. Muideks, kuulates teie debüüti “Surematu Amanda”, ma nagu püüdsin välja sarnasusi just mitmete saksa punkbändide lugudega. On see pime juhus või te tõesti varastasite kitarrikäike?
Pime juhus.
9. Teid on vist ka Eesti pungifoorumites sõimatud pseudopungiks. Miks ja kuidas te ise sellesse suhtute?
Pole teemaga kursis, aga alati on võimalik ju foorumis kaagutamise asemel ise pill kätte võtta ja paremini teha. Eks sõimatakse kõiki ja kõike. Jõudu! Asjalik kriitika on alati teretulnud.
10. Mida te Eesti pungist ise arvate? Mis meeldib ja mis mitte?
Kuna meil muusikaväliselt sidemed (eriti sotsiaalsel tasandil) pungiga praktiliselt puuduvad, pole me ka kõige õigemad tegelased teemat kommenteerima, aga tundub, et Eesti punk on palju hullemas seisus olnud. Peale on kasvanud uus ja noorem generatsioon. Samas, endistele värvikatele karakteritele hetkel kedagi kõrvale panna nagu pole.
11. Uus materjal pidi teil juba muusikaliselt keerukam ja torudega olema. Rääkige sellest lähemalt.
Rannuse tulekuga said trummikäigud täiesti uue näo, huvitavaks vürtsiks on kindlasti ka trompeti sissetoomine. Töö käigus lihvime pidevalt nii plaadilolevaid “vanu” lugusid kui ka uuemat kraami.
12. Kuidas peaks ansambel Raisa saatus/tulevik välja nägema?
Raisa tulevik on helge. Suvel on plaanis teha nädalane tuur mööda Eestimaa väiksemaid paiku. Tuuri nimi võiks olla – Eesti pole Tallinn, Raisk! Peale seda vallutame Aasia turu ja Gröönimaa.
13. On veel midagi? Ilusat lugejatele?
On ikka J
* *
KesKus on ajaleht, kes hoiab ikka näppu pulsil. Ja sinna juurde kuuluvad ka uued või siis vanad, aga vähetuntud ansamblid/artistid. Eestis tehakse palju enam muusikat kui seda jagub klantspildikirjade kaantele. Ning olgem ausad, esikaantele satuvad enamasti igavad ja äraleierdatud bändid. Sestap otsib KesKus’i kollektiiv ikka muusikalises mõttes uusi ja huvitavaid tegijaid mitte suurtel vabaõhufestivalidel, vaid keldrites, väikestes klubides ja läppunud prooviruumides. Sealt ikka midagi leiab, ja enamasti üllatavalt häid asju. Nüüd leidsime Suvepealinnast bändi, keda te suvel Pärnu rannas kõigi eelduste järgi mängimas ei näe. Ansambel Raisk. Päris lahe kraam, raisk!
* * *
MIKS RAISK?
Miks Raisk? Üks põhjus on see, et ega Pärnust üleliia palju kajastamist väärt muusikat just ei tule. (Aga ei tule ka Roosna Hobuallikult, Türist ja Obinitsast). Raisa-nimelise kollektiivi võlu on selles, et nad teevad. Selle asemel, et vinguda (keegi meie muusikat ei hinda, keegi meile raha ei maksa, keegi meie plaati välja ei lase, keegi meid esinema ei kutsu, keegi?), tulid nad kokku, tegid ära, lasid plaadi välja ja nokitsevad järgmise kallal.
Muusikaliselt pole nende debüüt “Surematu Amanda” rockmuusika tippteos. See plaat pole aga ka midagi sellist, mida võib nimetada “tüüpiliseks Eesti pungiks”. Üks erinevus on vast juba muusikute endi küpsemas vanuses. Ning huumorisoone omamises (mitte segi ajada Eesti pungi pingutatud lameda “naljaviskamisega”). Muusikaliselt ei klammerdu nad kli?eedesse. Kui enamik Eesti punkbände on kas Vennaskonna või Psühhoterrori kloonid, on Raisk lihtne ja tempokas punkrock. Või õigemini oli, sest uued lood pidid minema teise kanti. Kuulu järgi midagi vanema new wave’i kanti. Aga seda saab vast varsti kuulda.