Pärast märtsipommitamist on äsjane antifa?istide nuhtlus vaieldamatult
kõige suurem terroriaktsioon, mida Tallinnas nähtud. Oleme jälginud uudisteportaalide vahendusel, kuidas antifa?istid märatsevad, röövivad, rõvetsevad, varastavad, peksavad ja põletavad – tapmist ei ole näidatud, aga laip on ajalooline fakt.
LAUSEID ANTIFA?IST EI MOODUSTA
Antifa?ismi näol on tegemist ühiskonnas laia kõlapinda leidnud filosoofilise õpetusega, mille pooldajaid on nii tänavakurjategijate, mihkelrauatüüpi vasakliberaalide, alkohoolikute, vene agentide, unetute kui Tartu professorite hulgas. Paljud neist murravad politseinike luid, süütavad maju, röövivad viinapoode ja mõned kannavad granaati taskus.
Huvi selle mõttevoolu vastu on mõistetav, kuid ligipääs algallikatele suhteliselt raske, sest tegusamad antifa?istid viibivad eeluurimise all ning nende kontaktid välismaailmaga on kallutamatu kohtuistungi huvides miinimumini viidud.
Antifa?isti sõnavara on napp: rossia, rossia, ansip, rossia, pasoor, rossia, rossia, fa?istõ, pasoor, rossia, fa?istõ. Lauseid tavaantifa?ist ei moodusta, pole tarvis. Siiski on ühel õpetatud antifa?isti loosungile kirjutatud: “CCCP forever”. Jääb selgusetuks kas tegu on algelise lihtlausega või võõrkeelse sõnaga, millele on lisatud ikooniväärtusega logo.
Ka rääkimine võtab neil kaua aega, telepildis nägime, kuidas märatsejate tõhusus kannatas tugevasti selle all, et pooled neist üritasid telefoni teel teateid edastada – väga visalt läks see edastamine, kõned venisid tundide pikkuseks.
FA?ISM, SEE ON VIDINAD REKLAAMIDEST
Sõna antifa?ist tähendab midagi Hitleri, Stirlitsi ja Ribbentropi vastast. Selliseid antifa?iste meil ei ole, otse vastupidi, keegi öise vahtkonna juhtfiguur koguni kaubastab Hitleri, Stirlitsi ja Ribbentropi sümboolikaga sõrmuseid, maikasid ja muud sarnast. Antifa?istide märatsushoogude sihtmärkideks olid viinapoed, apteegid ja kohad, kus kaubastatakse kalleid hilpe. Huugo Possi ja Tsoodso Amaani kioskid kanti kodinatest kiiresti tühjaks. Ent antifa?istid ilmselt pole moemaailma sitaga kursis ja, tooteid lähemalt tundma saanud, loopisid nad selle saasta linna peale laiali. Nii ei tohi teha, ära tuleb põletada.
Lihtsa abstraktsiooni tulemusel võime järeldada, et vene pättide jaoks on fa?ism kõik need õnnneliku elu vidinad, mida telekas reklaamitakse. Viin, tabletid ja trussikud. Reklaami mõjul vedas keegi Aarne Rubeni näoga kutt rüüstatavalt objektilt pesukaitseid kaasa. Samas – raamatupoodidest ei võetud midagi, kuigi Apollo aknad peksti sisse. Raamatuid ei reklaamita, sellepärast.
ANTIFA?ISMI LEKTORID SAVISAAR JA VEIDEMANN
Selge, et kellelgi ei tule lihtsalt pähe mõte antifa?istiks hakata. Ikka keegi õpetab, koolidest tullakse klasside kaupa linna mürglit tegema. Savisaar ja Veidemann teevad jõudumööda selgitustööd, vene telekas annab oma parima. Ja ütleme nii, et kaheksakümmend krooni tunnis pole just liiga suur tasu, aga erinevalt keskmisest palgast saab selle eest pangalaenu kätte ja jääb ülegi.
Samas ei tohi unustada, et antifa?ismi turuväärtus on null. Moraalne väärtus on kaheldav ja kriminaalne väärtus kuskil viis aastat ja maalt väljasaatmine, õiguseta edaspidi euroliidu jahimaadele siseneda. Suht normaalne tööots, aga et palga jagamisel võib nuga saada, see peaks tegema ettevaatlikuks.
Jättes kõrvale kõik vene?ovinismi eksitava sõnavara, võime antifa?ismi kirjeldada kui alkoholikütusel toimivat protsessi, kus võõrtöölised õiendavad arveid võõrkapitaliga. Riik tegi minu meelest kõik õigesti, pronksvärdjas tuli maha võtta, Savisaarel ja Veidemannil tuli lasta kihutustööd teha, viina ja hilbupoed tuli jätta kaitseta, märatsejad tuli kongi toppida. Siiani on kõik hästi.
ALGUS OLI PALJUTÕOTAV
Aga valitsusel ei jätkunud mehemeelt lõpuni minna. Esiteks lubati võõrkapitalile kahju korvata. See oli viga, kaotasime väärtusliku liitlase, kes oleks oma naha hoidmise nimel olnud nõus meie igati õigustatud ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid dekoloniseerimise plaane toetama.
On selge, et paarikümne kaagi maalt väljasaatmine ja teise samapalju pokri pistmine ei lahenda Vene impeeriumi tekitatud ebaseaduslike immigrantide probleemi. Eriti loll oli aga keelata viinamüük – oli selge, et kohe märatsemishoog vaibub. Nii juhtuski, kütuseta jäänud masinavärk jäi seisma. Samas polnud võõrkapitali veel kaugeltki kontrolli alla saadud.
Ütleme nii, et algus oli paljutõotav, aga kõik ei ole veel tänagi kadunud. Ehkki antifa?istid kujundasid endale kahe päevaga maniakimaine, pole võõrkapitalis tekkinud hirm ja alandlikkus piisav. Antifa?istid said küll veriselt molli, aga nende jõud pole samuti lõplikult murtud. Tark valitseja oleks lasknud lahingutel kesta aastakümneid. Kuni poleks jäänud enam ühtki vabaduses viibivat antifa?isti ega ühtki toimivat pangakontorit.
IMPEERIUMI MURTUD HAMBAD
Ehk oskab valitsus nüüd mõlema poole ajutist segadust ära kasutades endale tugevamad positsioonid välja mängida. Variante on. Võõrkapitalile ütleme, et makse tuleb tõsta, muidu ei saa teid kaitsta – veekahureid on vaja osta, vanglaid on vaja ehitada, abipolitseinike on vaja välja õpetada. Võõrtöölistele aga ütleme, et nüüd on venekeelse haridusega jokk, integratsioon raha enam ei saa – pole põhjust anda, üldse kulub kogu papp rahumeelsele ülesehitustööle.
Nüüd on põhjus eesti rahva kannatused suure kella külge panna ja kõigile kohale lennanud ametnikele Gulaagi arhipelaagi ja kannatusteaastatega pähe taguda. Kuigi otsustavat läbimurret ei toimunud, on meil kolmel rindel sektorid sisse lastud. Nüüd pole muud kui tuld. Igal juhul väga tore, et Vene impeerium murrab siin ikka ja jälle oma hambad.