Muidugi on kõik puhtalt oma viga algusest peale. Ülemöödunud aastal ei tulnud Toomas (või äkki oli Tõnu) Tõniste ju püssiga ähvardama, et kas kandideerid kohalikel valimistel Isamaaliidus või muidu. Ise kohe rõõmuga nõus, et äkki saab pulli.
INSAID D?ÕUK
No ei saanud, kahjuks. Ühelegi saladusele kah ligi ei pääsenud. Tehti mu’st pilt, pandi plakatile ja sinna see jäi. Rohkem ma valimiste heaks midagi ei teinud. Ei käinud flaiereid jagamas, ei üldse miskit. Lesisin kodus ja kasvasin kõhtu.
Imelik, et niigi palju hääli sai, midagi pealt 200 või mis.
Vähemalt üht valijat kindlasti, võibolla ka teist – kui me just midagi ringkondade piirides segi ei ajanud – tunnen isiklikult. Kumbki ei oska muud öelda, miks mulle hääle andis, kui: ikka tuleb oma sõpradele anda? Lisades: meil on sinuga kahtlemata palju ühiseid huvisid, sestap ka meie usaldus sinu vastu.
Mis on suht insaid d?õuk, muidugi.
Millest võib oletada, et ehk visati hääled mulle selleks, et nalja saaks. Pole eriline saladus, et üleliia tõsiseks kodanikuks mind just ei peeta ning juba tükk aega pole kuskil kogudes olnud naljakaid tegelasi. Ning needki, kes olid, näivad tõsiseks taltunud.
ISTUD, VAJUTAD?
Nalja muidugi sai. Polnud ühtki sõpra ega tuttavat, kel minu algavast poliitilisest karjäärist – pöhöhöö – kuuldes nägu kõrvuni ei veninud. Soovitusi ja ilkumisi süle ja seljaga, millele ise muidugi rõõmsalt kaasa kraaksusin. Lubades kõik nõunikeks võtta, Raekoja platsi kivid ära varastada jne. Mida ühelt poliitikult ikka oodatakse?
Nagu iga eufoorilise seisundiga, saabusid rasked järelnähud. Ehk istung ise.
Kõik eelkirjeldatu – et koolis tagasi ja samas nagu esimest päeva võõras lasteaias, kedagi ei tunne, ei tea, milliseid mänguasju käppida võib, keda karta, keda lüüa. Ja mis üldse toimub. Muidugi ka illusioon, et kõik vahivad, milliseid lollusi sa nüüd teed.
Ja igav, igav? Jällegi oma viga, sest niiöelda kooli tuldud tegemata kodutööga. Lootuses, mis ka tõeks osutus, et küll targemad kodanikud fraktsioonis ütlevad, millele olla poolt, millele vastu, mida mitte hääletada. Ehkki, nagu üks targem ja kogenum volinik hoiatas – vahet pole, Edgaril on absoluutne enamus ja kõik läheb nii, nagu Keskerakond tahab. Keegi nimetas seda kunagi poeetiliselt teerulliks.
Teerull siis teerull. Kuulsin isegi mõtet, kuidas võiks ju aja ja vaeva kokkuhoiu huvides volinikud volitada ühe kodaniku opositsiooni eest nuppe vajutama, ühe koalitsiooni eest. Teised võiksid siis kohalistumise asemel millegi mõistlikuga tegelda, kui kaks tükki jooksevad mööda pulte. Vahet ju pole.
Mis annab mõistagi veel ühe masendusviiru kogu sellele volikogus istumisele manu. Istud, vajutad? aga võiksid ka mitte vajutada? vahet ju pole. Mõttekas ei tundu.
KEDA MA IKKA ESINDAN?
Eriti kui vaatad, mida siis arutavad 63 inimest, igaüks 3600 eegu, lääbaka ja tasuta parkimiskaardi eest kuus. Alguses mõtled, et see on nali, kui arutatakse mingi täiesti konkreetse korteri väljaüürimist. Aga ei, arutataksegi ja hääletataksegi. Riigikogus on 101 inimest, kui seal?
?on sealgi arutatud tooli või maali küsimust, lohutas mind üks teadjam sõber. Ju siis, pole ise jälginud. Nagu ülepea seda vaprat poliitikat, kohalikku siis või riiklikku. Piinlik ignorants.
Tõsi, jällegi vabanduse korras, tihti tundub, et ega kedagi siin maal muu huvitagi, kui parkimiskord ja et autoga igale poole ligi pääseks. Muu hoolitseb enda eest kuidagi ise. Võibolla.
Sõnaga, oodatud pilli, pulli ja palli asemel on Tallinna volinikuks olemine vähemalt siiamaani üks suur piinlikkus. Ma ei tea millestki midagi. Mul hakkab kergesti igav. Ma ei näe ka viisakas välja. Ma ei julge isegi mingit töllakust ette võtta, tobuks peetakse mind ju niikuinii. Kogu aeg on tunne, et peaks ennast kuidagi vabandama, et ma seal üldse olen. Rahvaesindaja või asi? keda ma ikka esindan, Erki Noole tuules pingile sattunu.
ISEGI SPONSORIT POLE
Isegi korrumpeerumislootust pole, sest minust ei sõltu ju midagi. Ning teada laiad lõuad peletavad teoreetilised mesijutuajajad tõenäoliselt ette eemale – see loll läheb ju kõigest kõigile lõhverdama.
Aga sa tee endale voliniku dress, nagu vormel-1 meestel, soovitas üks sõber. Käid sellega volikogus, selja peal PIIM, rinna peal VORST, käisel ÕLU. Ronid pulti mingi lollusega, et ainult kaamerad näitaks ja sponsorraha muudkui jookseb? võibolla isegi täiesti seaduslikult.
Haa. Haa. Mis siin muud öelda.
Nojah, kirjutage mulle, inimesed, mida peaks tegema, kui viitsite ja kui huvi on. Aadress on kuskil Tallinna netiküljel olemas ja oma maile ma loen.
Parimat.
* * *
VOLIKOGU TÄHESTIK: MIS ON MIS?
Arvuti. Igale vilekogu liikmele on ette nähtud läptop-tüüpi arvuti, mille mõte olla ses, et siis ei pea eelnõusid välja printima, vaid volinik saab neid moodsalt netist vaadata? Arvutiekspert Jüri Pino II (poeg) vaatas mulle usaldatud läpaka üle ja nentis: sinusuguseled dumbuserile liiga hea riistvara?. Ei tea, pole julgenud eriti näppida.
Balti Jaam? pahatihti tuleb mõte, et lippaks esimesse rongi ja paneks kuskile? kuskile? kus on põnevam?
Hoone ise. Tõsine labürint, muuseas, kus on ülimalt kerge ära eksida. Mis tundub olevat trepp, on saal ja vastupidi.
Internet. Abimees arvutitundjale saadikule, tõsi – keegi kindlasti jälgib ja märgib, mis lehekülgi saadik vahib.
Kohviautomaat. Hee, saadik saab kohvi ainult mündi eest! Pole siin mingit korruptsiooni ja tasuta lõunaid!
Liikmekaart. Vidin, mis paneb tööle hääletuspuldi. St topid mingisse pillu ja siis pult töötab. Kaardi saab iga istungi eel allkirja vastu kätte, pärast tuleb pulti jätta. Juku-Kalle Raid igatahes avastas Indrek Raudse kaardi puldist ja muudkui hääletas – süüdistage nüüd teda sündmustes!
Parkimiskaart. Iga saadik saab ühe, kuhu võib kirjutada kahe auto numbrid. Väidetav sääst vist kuni 60 krooni tund? Varem oli olnud lausa kaks kaarti, üks saadikule, üks abikaasale või oksjonile. See põli on nüüd läbi, näh.
Puhvet. Asub keldris. Sinna pääsemiseks peab ronima üle mingi köie, mis võibolla tõmmatakse ette vaid istungi ajaks, et saadikud liiga palju kuluaaritööd ei teeks? Üldiselt ei soovitata sinna töllerdama jääda, püütakse kinni ja aetakse hääletama.
Pult. Suhteliselt arusaamatu vidin voliniku laua peal, miska hääletatakse. Kuni asi piirdub rohelise või punase nupuga, on veel kõik arusaadav, aga seal on mingid nooled ka, millega mööda kandidaate sõita saab.
Suitsunurk. Väidetavalt koht, kus päriselt asju aetakse, altkäemaksudeni välja. Ei kuulnud küll ühestki? küll aga oli huvitav märkida, kui kalleid suitse tõmbavad vaese rahva kaitsjad, võibolla juhuslikult.