1. LEEDU TUUMAJAAM
Eksivad need, kes arvavad, et aktsiaosalus Leedu tuumajaamas tagab meile garanteeritult vajalikud energiahulgad. Sellist lepingut pole keegi veel sõlminudki. Enamgi veel. Tänane kogemus Euroopast ütleb, et ükski tuumajaam pole mahtunud ei ettenähtud eelarve raamidesse ega valmis saanud ettenähtud ajalgi. Olgu mainitud: uraani hind on viimase aasta jooksul tõusnud 136%… Milline on see aga näiteks 8-9 aasta pärast, kui peaks valmima see uus Ignalina jaam?
*
2. EESTI LIITUMISEST ROOTSI PUMBAJAAMADEGA EHK SEALNE HÜDROENERGIA
Rootsi tööstus ja kaubandusministeerium on kinnitanud selle kava huvipakkuvust ning Rootsi riik toetab seda kava. Täna on olukord selline, et täpsustatud andmetel maksab kõnealune kaabel mitte üle 1,5 miljardi euro ning mainitud 5 miljardi euro investeerimiseks on ettevõtted juba täna valmis.
Valitsuskokkulepe? loodetavalt? välistab selle, et tuulikuid ehitataks, kuhu tahes, vaid ennekõike avamerele.
*
3. KODUMAISEST TUULEENERGIAST
Me pole kunagi öelnud, et 100% Eesti energiavajadusest on kaetav tuulest. See on täiesti meelevaldne väide. Hiiumaa lähedastelt aladelt on kasutusse võetav ligi kaks korda rohkem tuuleenergiat, kui Eestis tarbitakse? see väide on tõsi jah. Kuid kõigis majandusmudelites on lähtutud vajadusest muutuda taastuvenergia eksportijaks Rootsi. Miks Rootsi majandus võiks olla huvitatud tuuleenergiast: aga esmalt soovivad nad aastaks 2020 olla fossiilkütustevabad; teiseks võimaldab iga sisse ostetud tuuleenergia hulk vähendada hüdroenergia kasutust.
Nädalane Rootsi hüdrojaamade energiapotentsiaal on kuni 20 000 GWh ja Eesti nädalane võimalik tuuleenergia ülejääk maksimaalselt 100-150 GWh? On ilmselge, et selline energiahulk ei mõjuta hüdrojaamade toimimist, küll aga võimaldab korraldada kaubandust.
Siinkohal tuleks meenutada sedasama asjaolu, et meie tuulikuid stabiliseeriks Rootsi hüdroenergia? Tänagi ei püsiks Eesti energiasüsteem ilma Loode-Venemaa energiasüsteemita.
Kui see ühendus katkeks, siis püsiks Eesti energiasüsteem iseseisvana vaid 8 tundi. See on selge julgeolekurisk.
Enamgi? Taastuvenergia kavasse kuulub ka biomassi ja koguni ca 1,5-2 miljoni tonni põlevkvi gaasistamine. Gaas teadupoolest on kokkusurutav ja säilitatav ning vajadusel kasutatav.
*
4. EESTI PÕLEVKIVI JA KOOSTÖÖ
Akadeemiku põlevkivikirg on enneolematu. Olgu öeldud, et tervise ja keskkonnakahjudega seotud kaudsed kulud on ca 2,5 kr/kWh. Me kõik maksame need teiega kinni.
Nagu seletasin, küsimus on Rootsi hüdrojaamade, Eesti tuulikute ja hajali paiknevate koostootmisjaamade süsteemi loomises. Koostootmisjaamade kütuseks oleks valdavalt kohapeal toodetud sünteetiline gaas.
Soome kui energiaimportija.
Soome on materjalimahuka suurtööstusega riik ja akadeemikule tuleks selles osas meelde tuletada vene vanasõna: “Uva?ajemõi akademik, ne sravnivaite flomastera paltsam!” või oli see mingi muu asi. Kes seda nüüd mäletab.
Aga Eesti häda ongi näiliselt madalal hoitud elektrihind: see toob siia tööstust, mis tarbib siin energia ja jätab siia ka saaste ning ekspordib toodangu. Ärge unustage: iga-aastaselt raisatakse akadeemiku lemmikmaterjali? põlevkivi põletades 10 miljardi krooni väärtuses soojust. See on meie ja teie aeg, tähelepanu ja töövõime? Me nimelt peame oma kodusid ja kontoreid kütma just sama hulga soojuse eest, mis Narva elektrijaamades ära raisatakse.