Muidugi on märtsikuu loomadeks eelkõige märtsikassid ja kindlasti ka märtsijänesed! Märtsikuu ei jäta enam ei kassidele ega jänestele laisklemiseks mitte mingeid võimalusi, vaid kutsub neid vastuvaidlematult üles nüüd võimsa lauluga. Innaaeg! See märtsikuu üleskutse on nii võimas, et isegi paar minu tuttavat endist kõutsi (rahustavalt prepareeritud mitu aastat tagasi) esinevad võimsate kutsungitega ööd läbi (kuu lõpupoole isegi päevaajal) ja tulevad vahetevahel minu sõbra vetarsti vastuvõtule palvega kähku õmmelda kinni rebitud kõrv või puretud käpp, sest neil on väga kiire tagasi päikese kätte, lumes tantsima ja võitlema. Kui salvestada kõutside märtsilaule, analüüsides fonogrammi harmooniliselt ja võrreldes tulemust samamoodi töödeldud emakassi kõnelustega, millega too oma väikeste poegade poole pöördub, saab ilmsiks, et märtsikuus nimetavad kõutsid teineteist piimahabemeteks, tattninadeks, pahadeks poisteks, kes peavad otsekohe ema sõna kuulama hakkama, memmepoegadeks, kellel pole mitte mingisuguseid õigusi “päris” kõutsidest möödudes saba üleval hoida jne. Emased kassid laulavad märtsis seevastu äärmiselt resoluutseid, selgeid ja ühemõttelisi korraldusi jagades: kõik poisid tulgu siia ja kohe ja olgu mehed! Kodukassil nagu paljudel teistel kaslastel, näiteks gepard, puuma ja ilves, on paljunemisel suur tähtsus heterosperma nähtusel, mis tähendab, et emane kass, paaritudes paljude isastega, kes on emaslooma ovulatsiooni tipp-perioodil õiges kohas ja tegutsemisvõimelised, sünnitab erinevate isade poegi ühes ja samas pesakonnas. See kindlustab geneetilist mitmekesisust üksildase eluviisiga kiskjalistel.
ILVES, IMEKENA NURRUJA
Minu märtsikuu lemmikuks on aga ilves. Ta on väikestest kaslastest suurim, kogu Vanas Maailmas. Kuid ta on siiski väike kaslane ja see tähendab, et suudab nurruda pidevas põrinare?iimis, mis mulle hullupööra meeldib. Suured kaslased (panter, tiiger, lõvi, gepard, irbis, jaaguar) nurruvad poolikult, ainult välja hingates ja see on ainus omadus, mis takistab neid minu silmis olemast absoluutselt täiuslikud loomad.
Ilvesel, minu subjektiivse hinnangu puhul, puudub täiuslikkusest vaid sabapikkus, mis ei ületa kunagi 30 cm, mistõttu ilves ei saa oma saakloomale otse ülalt alla peale hüpata (vastupidiselt väga levinud müüdile). Kuid ilves ise paistab oma sabaga ülimalt rahul olevat ja seda eriti märtsikuus. Seksuaalseid sõnumeid nägijate loomade maailmale saadab ilves oma saba lausa perfektselt kasutades. Ilves kutsub, keelab, suunab ja ergutab musta sabaotsaga täpselt viibates. Olgu ka öeldud, et aasta kõikidest nurrumistest pole märtsikuus ilvese omale vastast!
Märtsis nurrub ta nii sõprade-tuttavate ja pruutide-peigmeestega kokku saades kui ka täiesti üksinda ja teeb seda, nii nagu kõik teised nurruvad kaslased, sugugi mitte ainult ülevoolava õnne väljendamiseks (veel üks levinud müüt). Päris nurrumiseks on väikestel kaslastel unikaalsed jätked keeleluul ning ka sellega ühendatud lisalihased ja -kõõlused on ainulaadsed. Ajuski on erilised alad, mis puuduvad n-ö mittenurruvatel (suurtel) kaslastel.
Ja kogu seda varustust kasutavad nurrujad arvatavasti eelkõige selleks, et tasakaalustada närvisüsteemi ja lihaskonna koostööd ning hoida selle süsteemi kõrget toonust, olles erutatud seisundis. Ilvese nurrumist ei ole kaugele kuulda, kuid see on nii võimas, et sinu käsi nurruva ilvese kuklal (mitte järele proovida!) silmnähtavalt võbiseb. Siin on juttu loomulikult ilvestest, kes on minu isiklikud sõbrad Tallinna Loomaaias. Ma niisiis tungivalt palun heasoovlikku lugejat mitte panna kätt suvalisele ettejuhtunud ilvese kuklale.
JÄNES JULGEPÜKS
Minu märtsikuu loomade seas on kindlasti ka jänesed, kes oma käitumisega näitavad üles suure põhimõtte elujõulisust: armastus on ülim asi eluslooduses! Üks selline ettevaatlikkuse ja isegi kartlikkuse loomne sümbol, nimelt isane jänes, hakkas kord, minu nähes, päris päevaajal märtsikuu lõpul metsikult vastu noorele, aga ikkagi väga suurele ja hirmsale kanakullile!
Jänes sooritas parajasti keset metsa oleval täiesti avatud aasal kännu ümber meeletut kiretantsu, kui kanakull teda ründas ning selle asemel, et punuma pista, mille tagajärjel oleks jänes kindlasti kulli saagiks saanud, hüppas teine kullile rindu teda meeleheitlikult kõikide olemasolevate jäsemetega rassides, mispeale kull niivõrd jahmatusse sattus, et pidas õigeks suure paanikaga minema lennata. Samal ajal, kui võidukas jänes tagasi paksu metsa rüppe suundus, korjasin mina üles kulli suled, mõeldes kõikidele hiilgavatele võimalustele, mis ma oma nooruses realiseerimata olin jätnud.
KOTKAD TANTSIVAD
Tallinna Loomaaias on minu eriliseks huviobjektiks ka kotkaste mägi, sest röövlindudel on eriti varajane kevadine pulmaaktiivsuse periood ja seda eelkõige lõunamaalastel. Tõelised hiiud, ligi kolmemeetrise tiibade siruulatusega kumaid ehk Himaalaja lumekaeluskotkad on reeglina esimeste pulmalaulikute ja -tantsijate hulgas. Nemad ja ka teised kaeluskotkad võtavad asja väga tõsiselt juba veebruari lõpus. Märtsis aga laulavad ja tantsivad juba kõik kotkad ja ka enamus kakulistest.
Isased kotkad, kes nagu kohusetruud pereisad ikka istuvad nähtava koha peal emaste ees, hakkavad igal ettekäändel tiibu lehvitama ja kriiskaval häälel kisendama; näiteks tuttavate inimeste hääli kuuldes koguni paarisaja meetri kauguselt. Isaste sõnum on suunatud emastele ja seda saaks tõlkida umbes järgnevalt: “Kallis, vaata ja kuula mind. Ma olen väga ergas ja äärmiselt valvas ning tähelepanelik. Ma olen tõesti tubli ja sa võid minu peale loota!”
Kõikidel röövlindudel on domineerivaks sooks naissugu; emased on reeglina ka suuremad. Röövlindude paarid on monogaamsed (eluaegselt seotud), kuid oma kaasa meelerahu peab isane lind kindlustama ja ülal hoidma oma tubli käitumisega läbi aasta, eriti tähtis on see aga märtsis!
Noored mustad raisakotkad ja kaeluskotkad on alati valmis väikest sümboolset pulmamängu oma heade tuttavatega mängima, kuid märtsis teevad nad seda nii kriglikult, et peab olema ettevaatlik – nad võivad hakata omavahel ristuma ja seda loomaaias vaja ei ole. Pulmamängus mängivad raisakotkastel eriti tähtsat rolli pulmakingitused, pesaehitusmaterjali sümbolid, s.o oksakesed, mida teineteisele näidatakse ning mille peale nokaga sakke tehakse (et oksad pesaehitusel üksteisega paremini haakuksid); neid püütakse teineteiselt ära võtta ja pruutidele pakkuda. Kui emane võtab kingituse vastu, teeb ta omakorda nokaga oksale saki ja annab isasele tagasi. Kui nii tehakse mitu korda, on saavutatud eeldused selleks, et asi võiks tõsiseks minna. Edukamad on reeglina need linnud, kellel õnnestub leida suuremaid oksi ja võtta neid noka vahele korraga võimalikult palju. Siit moraal – kingituseks sobib kõige paremini suurtest lilledest kõige suurem kimp – ei maksa üksiku karikakraga üritada.
ESIMESED MESILASED JA LUMEKIRP
Tartu Ülikoolis õppides spetsialiseerusin mina eelkõige entomoloogiale ja minu huvi ja uurimise objektideks olid astlalised kiletiivalised, eelkõige herilaslased ja mesilaslased. Tollest ajast peale seondub minu jaoks märtsikuu eriti karvaste üksildaste mesilastega perekonnast Andrena. Neid vapraid mesilinnukesi võib märtsi lõpupoole soojemal päeval näha lendamas koguni lume kohal, esimeste õite otsingul. Muidugi ei otsi nad mitte ainult õisi, vaid ka vastassoo esindajaid, kuid orienteeruvad ikkagi eelkõige nektariga õitele, mida märtsis ei ole veel kuigi palju ja mille juures on kõige suurem tõeneäolisus peigmehi/pruute kohata. Ega siis baari või kohvikusse minda ainult selleks, et midagi põske pista.
Mesilased ei ole aga sugugi mitte ainsad putukad, kes märtsis aktiivsed on. Sulade aegu (igal ilusal märtsikuu keskpäeval) võib näha tillukesi lumekirpe, kes lume peal õietolmukesi, seenteeoseid ja muud söödavat otsivad. Lahtiste veekogude läheduses võib märtsipäikese käes näha lausa parvede viisi sääsklasi lendamas – ka nendel on pulmad.
Märtsis tulevad tagasi esimesed rändlinnud, läbirändel Eestis on aga linnuliike juba lausa palju, kuid nendest ma siinkohal juttu tegema ei hakka ja seda kahel põhjusel. Esiteks pole ma mingi meelekindel linnuvaatleja ja teiseks – midagi tuleb ju aprillikuusse ka jätta. Muidu tuleks mul järgmises artiklis oravate galapidustuste ja triibuliste metsseapoegadega piirdudagi. Head kevade algust kõigile!