Vene noorus juubeldab, sest Moskvast on taas saanud võitleva riigi pealinn. Putini kõne Münchenis ei olnud mehe kõne, kes kavatseb võimust loobuda. Vene võim on alati olnud sakraalne, olgu ta siis demokraatlik või mitte.
Putin on vene rahva poolt tunnistatud legitiimseks valitsejaks. 75% venelastest vastab küsimusele, kas nad on eurooplased, et ei, me oleme omapärane tsivilisatsioon. Muide, huvitav on see, et Putini stiil ja kuju meeldib venelastele enam kui tema poliitika.
Kui Venemaad võrrelda Euroopa riikidega, siis on Venemaa muidugi väga vilets Euroopa riik. Venemaal on tekkinud nõudmine, et Putin jätkaks oma reforme vähemalt järjepidavuse teel. Tuleb tunnistada, et siiani pole Venemaa ajaloos liidrite järjepidvust veel kunagi ette tulnud – küll aga impeeriumi järjepidevus.
IMPEERIUMI JÄTK
2008|. aasta valimistel tähendab see vähemalt Piiteri kaadri jätkamist ja ilmselt valikut Medvedjevi või Ivanovi vahel. Mõlemad on Putini meeskonnast ja mingit antagonismi nende vahel pole. Medvedjev on ainult liberaalsem. Küsimus on, kuidas Putin oma meeskonna ja valijaskonna poolitab, kui ta ühele neist eelistuse annab. Ilmselt on võim Venemaal muutumas tehnilisemast üha poliitilisemaks ja on üha enam kinnistunud Kremlisse ning jätnud duuma omamoodi plastõduriteks.
Venemaa probleem on, et tegelikult ei täideta võimu käske 100%-liselt. Sestap on järeltulijate probleem tõsine. Putin ise on öelnud ühes vestluses, et isegi tema on saavutanud pingutustega, et täidetaks kolmandikku tema käskudest.
Putini uue tõlgenduse järgi ei ole külm sõda mitte taas alanud, vaid see pole veel lõppenud. Gorbat?ov ja Jeltsin lihtsalt tegid näo, et seda ei toimu. Kuigi külm sõda on tegelikult võimalik vaid siis, kui kummalgi osapoolel on enam-vähem võrdne varustus ja nad kontrollivad sümmeetriliselt ruumi. Tänaseks on Venemaal jäänud vaid asümmeetrilised vastused.
Venemaal on kasvamas impeeriumiigatsus. Milles see avaldub? Impeerium tekib siis, kui tulevad omad kangelased, pühakud ja ehitajad. Näiteks noorsõdur Jevgeni Rodionov esimese T?et?eenia sõja märtri ja kangelasena, siis vene kindralid Tro?ev ja ?amanov, kes teises T?et?eenia sõjas päästsid Venemaa kui subjekti. Ja Kurski allveelaeva ei leinata, vaid ehitatakse hoolega uusi – uus allveelaevade sari kannab imperiaalset nime Rjurikovit?id.
VERSUS NATSIONALISM
Venemaal ole veel ühtset sihti/eesmärki, kuid on tunda rahvusliku energia kasvu, mis siiani küll on pigem olnud destruktiivne ja läinud tühja. Vene “ühine asi” saabki ilmselt olla Venemaa kui impeeriumi taastamine. Vastueliiti pole pärast 1993. aasta Jeltsini tanke enam kokku saadud. Vene idee kandjaks on jäänud ?irinovski jurodivõirüü.
Pole kahtlust, et Lääne salateenistused on võtnud oma sihiks Venemaa impeeriumi jäägi jätkuva lammutamise – ideaalsel juhul isegi erinevateks riikideks.
Tegelikult võitlevad Venemaal omavahel impeeriumi ja entno-natsionalistlik idee ning muidugi oskavad Lääne eksperdid seda ära kasutada. Samuti süvendades tülisid SNG maade vahel – nagu näiteks viimane gaasikonflikt Valgevenega. Selles vaimus võib edasi mõelda: las läheb Stavropol – kasakad on ju omaette rahvus. Las läheb Siber – nemadki on omaette jne. Ja see lõhe impeeriumi ja natsionalistlku häälestuse vahel läheb läbi pea iga vene inimese. Isegi läbi Vladimir Putini.
Seda raskem on vene valijal, sest nii või teisiti tuleb tal valida vastuolude vahel ja ta ei tea ikkagi, mis teda ees ootab.
Kolmas võimalus on muidugi Putini kolmas aeg: oodatud, kardetud ja praegu küll veel mitte eriti ilmne, sest vaja on nii tema nõusolekut kui tulevase parlamendi tahet, et muuta põhiseadust. Kuid on ka neid, kes räägivad sellest kui Venemaa ainsast võimalusest ehk teisisõnu: läheb Putin, läheb ka Vene impeerium.