Legendaarne saksa kirjanik Ernst Jünger rääkis ühes oma mõtiskluses stereoskoopilisest pilgust, mille abil suudame näiteks kombata värve ja nuusutada helisid. See viib automaatselt mõtted kokakunsti peale.
Mis polegi nii vale. Idee selgitamiseks kirjeldas Jünger käiku loomaaia akvaariumisse. Sellel külaskäigul polnud küll kulinaarseid eesmärke, kuid kirjeldus sellest, kuidas Jünger vaatleb sügavalt tumepunast, sametmustade triipudega lõunamere kala, mille vaatamisest tekib kogu keha, kõigi meeltega tajutav esteetiline nauding, ajab vägisi suu vett jooksma. Meie oma, kodumaine köök ei ole traditsiooniliselt küll silmailu pakkumisega hiilanud, kuid näiteks lõhnaelamusi pakub ta tegelikult ju küll. Mõtleme või vürtsikilu hõrgule aroomile?
Lihaga ümberkäimisel oleme paraku parajad barbarid – küll virutatakse lihtsalt käntsakas pannile, küll eelistatakse süüa hoopis verd, rupskeid või siis jäsemeliha. Liha saab tegelikult töödelda väga erinevatel viisidel. Näiteks põrsa või ka kesiku sisefileest võetud tükke lõikudes ja neid sügavamat sorti pannil ettevaatlikult võis pruunistades ja kergelt soolates. Maitse järgi võib ka enne valmis lõigutud valge sibulapea lisada. Aga seda siis, kui liha juba peaaegu valmis, muidu kõrbeb sibul ära.
Kui liha ja sibulad pruunid, lisada eelnevalt parajateks tükkideks lõigatud porgandit. Võib võtta ka rohelist purgioakauna, purgist sobib herneidki juurde raputada. Aga siis tuleb purgitoidu osa tasakaalustada pisikesteks tükkideks lõigatud lillkapsa või spargelkapsa ehk brokoliga. Kellele meeldib, võib panna hulka ka ühe hakitud sellerivarre. Maitse tugevdamiseks on aga mõnus lisada pisikeseks hakitud küüslauguküüs. Samuti võib maitsestamiseks panna veidi majoraani.
Nüüd lasta neil natuke aega seltsis seguneda, kaane all. Samal ajal tuleb aga ühest väikesest kohvikoorepakist, paarist teelusikatäiest sinepist (seejuures enda maitse-eelistuste järgi otsustades, kas kasutada vene elik prantsuse oma) ning hakitud tillist ja petersellist valmis segada toidu hing – kaste. Stereoskoopilise naudingu täiuslikkuse nimel ei maksa sinepiga koonerdada.
Nii kui kaste valmis, kallata pannil prõksuvpodisevale sea-aedviljaseltskonnale, segada läbi ja lasta siis haududa maitse järgi – kuni porgandid-brokoli-seller ja sõbrad on kas al dente või päris pehmed. Nagu endale meeldib.
Igatahes pakub selline segu rõõmu nii silmale, ninale kui suule ning annab ka tõendust kodumaiste saaduste võimekusest alluda rutiinivabadusele. Ah jaa – kõrvale on õige eestlasena kohane keeta ka kartuleid. Kui võimalik, siis ikka ohtra tilliga!