Esimene poliitiline mark on maailma esimene mark (1). See ilmus 6. mail 1840. aastal. Inglismaal. Margil oli kujutatud tolleaegse kuninganna Victoria näolapp. Kuna inglased olid veendunud, et teised riigid selleni ei jõua (vähemalt lähemas tulevikus mitte), siis ei vaevunud nad margile kandma isegi riigi nimetust. Muide, seda traditsiooni jätkatakse Britannias veel tänapäevalgi – riigi nimetuse asemel on margi ülemises nurgas kujutatud kuninganna profiil.
Ei läinud kuigi palju aastaid, kui hakkasid ilmuma margid ka teistes riikides. Kõiki neid esimesi ilmestas poliitiline sisu. Temaatikaks oli valitseja portree, võimu sümbol kroon, riigi lipp jne. Alles pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal toimus oluline murrang. Kui maailmas hakkas lõpule jõudma Esimene maailmasõda, siis tekkis Venemaa asemel uus riik, mille ühel esimestest markidest on kujutatud töölist purustamas kapitalismiahelaid (2).
Kui Nõukogude Venemaa esimene riigijuht Lenin ei lubanud oma eluajal ennast markidel kujutada, siis tehti seda eriti agaralt peale ta surma. 1924. aasta jaanuari lõpus ilmunud Lenini portreega margiseeria on filatelistide maiuspala, sest portreed piirava punase raami laius on mitmes suuruses. Üks neist on väga hinnas (3).
<1>
Esimene maailmasõda ja selle järelkajad kodusõja näol mõjusid noorele Nõukogude riigile rängalt. Majanduse taastamiseks loodi viisaastaku plaan. “Entusiastid” tahtsid selle plaani täita koguni nelja aastaga ja nii sündiski poliitiline plakatlik mark (4).
Teise maailmasõja ajal ilmusid paljud margid NSV Liidus algul kaitsepoliitilise suunitlusega, hiljem juba agressiivsema sisuga. Pärast sõja lõppu alustati taastamistööde ja uute viisaastakutega. Nende markide tunnuseks oli tohutu suure hulga elementide kuhjamine margi pildile (7).
Analoogset pilti võime kohata ka sotsialismileeri markidel. Alguses jätkasid need riigid sõjaeelset stiili, kuid peagi ilmusid suure naabri eeskujul käibele plakatlikud, suuresõnalised ja vankumatu poliitilise sõnumiga margid.
Esimese maailmasõja ajal hakati vaenulike riikide poliitikas rakendama spionaa?ipoliitikat. Selleks kasutati ära vaenuliku maa margid. Nimelt trükiti samasuguseid marke varustatuna spionaa?imaterjaliga ja saadeti kirjadel süütu materjalina vastaspoolele. Eriti kasutasid seda inglased. Teise maailmasõja ajal kasutas sama meetodit natsi-Saksamaa. Kui loodi rahvusvaheline sõjaline organisatsioon NATO, siis kajastus see motiiv enamikul NATOliikmesriikide markidel (9, 10).
Kui 1956. aastal asutati Lääne-Euroopas organisatsioon CEPT, hakkas enamik neist riikidest välja andma nn Euroopa marke (11, 12). Kuigi tegemist oli pealtnäha apoliitilise väljaandega, tekitas see paksu verd sotsialismimaades, eriti NSV Liidus. Tänapäeval on aga selle stiiliga liitunud enamik Euroopa riike, sealhulgas ka Eesti.
Seni oleme vaadelnud poliitilist marki võimu aspektist. Teatavasti on selle kõrval palju poliitika alajaotisi, mis kõik on kajastatud ka markidel. Võtame näiteks tervishoiupoliitika. Väga palju on ilmnenud marke rahvusvahelise Punase Risti kohta (13), palju vähihaiguse ja selle vastu võitlemise, tuberkuloosi, malaaria jne kohta. Eriti ilmekas oli NSV Liidus 1962. aastal ilmunud mark pealkirjaga “Malaaria NSV Liidus on likvideeritud” (14).
<2>
Väga palju osutatakse tähelepanu hariduspoliitika kajastamisele markidel. Alustatakse lasteaialaste õpetamist kajastavate sündmustega ning lõpetatakse üliõpilasi huvitavate teemadega. Sealt edasi jõutakse juba teaduseni ja teadlasteni (15).
Suuremateks teadusalasteks saavutusteks on tuumaenergia rakendamine ning kosmose hõivamine. Alates 1961. aastast algas võidujooks USA ja NSV Liidu vahel, kes saatsid järjepanu astronaute ja kosmonaute kosmosesse (16, 17). Esimene etapp lõppes USA astronautide Kuule jõudmisega. Nüüd lepitakse kosmosejaamades vaatluste ja uurimustega. Kõiki neid sündmusi on kajastatud suurtes tiraa?ides margiseeriate ja plokkidena. Kummastav on asjaolu, et kosmosetemaatikat markidel emiteerivad paljud riigid, kes otseselt ei ole seotud kosmoseuuringutega.
Väga oluline on spordipoliitika rakendamine markidel. Kõik suurvõistlused, maailmamängud, olümpiamängud (20), tiitlivõistlused (18) ja isegi rahvaspordiüritused kajastuvad markidel.
Peale otsese spordipropaganda kasutatakse neid marke puhtpoliitiliselt. Nii näiteks ei kajastatud Dominikaani Vabariigi markidel (19), mis anti välja Melbourne’i OM-i võitjate auks, ühtki sotsialismileeri maade sportlast, kuigi nad moodustasid tubli kolmandiku olümpiavõitjaist. Eriti massiliselt ilmub sporditeemalisi marke viimasel ajal Ladina-Ameerika ja Aafrika riikides.
Küllaltki palju pühendatakse marke ka kultuuripoliitikale. Iga enam-vähem tähtsündmus leiab siin kajastamist. Olgu see siis kultuurisündmus, festival, dekaad, mõne kultuuritegelase juubel või surmaaastapäev. Käesolev aasta on teatavasti Mozarti aasta. Seoses sellega on paljud riigid välja andnud Mozarti margi (21). Eriti meeldivalt tegi seda Austria, kui emiteeris ta postmargi (22) ja Salzburgi linna kujutisega (Mozarti sünnilinna) margi. Väga tähtis kultuurisündmus on Nobeli preemiate kätteandmine, sel puhul ilmuvad värskete laureaatide portreedega margid (23).
<3>
Suur osa riikides emiteeritavatest markidest peegeldab antud riigi majanduspoliitikat. Osa markidest pühendub põllumajandusele, selle saavutustele, kasutatavale tehnikale. Rööbiti põllumajanduse kui esimese tootmisharuga inimkonna ajaloos jälgitakse tööstussaavutusi ja -seadmeid. Tööstus ja ka inimesed vajavad transporti nii maal, õhus kui ka vees (24). Väga palju on pühendatud marke lennundusele, selle pioneeridele ja lennukitele.
Eelöeldust tuleneb, et kõik poliitika alaliigid teenivad nii kaudselt kui ka otseselt võimupoliitikat. Seega oli Bulgaaria KP juhil G. Dimitsovil õigus, kui ta ütles, et mark – see on riigi visiitkaart. Mis siia veel lisada? Vahest vaid seda, et mark on riigi poliitiline visiitkaart.