Ida-Euroopa* on rahutu. Paljud asetavad süü turumajanduse reformide kiirele tempole ja kinnitavad, et kapitalism ei tohi heita inimesi “üle serva” – nagu see olla juhtunud. Tegelikult on aga Ida-Euroopa elanikud märgatavalt jõukamad kui kunagi varem ning kapitalismil on jätkuvalt ühiskonna toetus. Olulise, kuid vähe tähelepanu pälvinud poliitilise ebastabiilsuse põhjuseks on hoopis inimeste rahulolematus valitseva korrumpeerunud eliidiga.
VASAKPOOLSED RÕÕMUST SEGASED
Näiteks Ungaris on esile kerkinud massiline protestide laine. See sündis pärast seda, kui peaminister Ferenc Gyurcsany tunnistas, et valetas valimiste eel ühiskonnale majanduse tegeliku seisu kohta. Kaksikvennad Katsinskid, kes valitsevad Poolas möödunud aasta oktoobrist, kaotasid parlamendi enamuse, kuid suutsid tekkinud ebastabiilsuses siiski võimu säilitada. Slovakkia valitsuse stabiilsus läks kalliks maksma – selle hinnaks oli koalitsioon marurahvuslase Jan Slotaga. T?ehhis kulus üle nelja kuu, enne kui suudeti pärast valimisi ka valitsus formeerida.
Euroopa vasakpoolsed on rõõmust segased. Veel aasta tagasi näis, et Ida-Euroopa tormiline areng ähvardab Lääne-Euroopa niigi väljasurevat sotsiaalset mudelit. Tänaseks on Ida-Euroopa muutunud naerualuseks. Kellelegi ei tule pähe pakkuda Prantsusmaale võtta eeskuju riikidest, kus valitsevad “ksenofoobid”, “rassistid” ja “antisemiidid”. Veelgi enam, lääne vasakpoolsetele tundub, et selliste isiksuste rambivalgusesse kiskumine nagu Slota, aitavad teha etteheiteid globaalsele kapitalismile tervikuna.
Nii märgib Roger Boyes oma kirjutises New Statesmanis: “Ungari rahutused mõjusid kajana kogu Ida-Euroopas. Poolast Bulgaariani, Slovakkiast Balkanini kasvab tumm vastuseis globaliseerumisele ja rahvusvaheliste turgude kõikvõimsusele. Kõige vilunumalt mängivad neil tunnetel parempoolsed.”
TEGELIKULT TOETATAKSE RIIGI MITTESEKKUMIST
Võimalik, et autor võtab soovitut tegelikkuse pähe. Üks kõige suurejoonelisemaid avaliku arvamuse uuringuid, mis ealeski on Ida-Euroopas läbi viidud, ei avastanud kapitalismile mingit erilist vastuseisu. 2003|. aastal küsitles üleeuroopaline fond Gallup 12 000 inimest Euroopa Liidu tollastest kandidaatriikidest, kas nad nõustuvad või ei järgmiste väidetega: “Riik sekkub liiga palju meie igapäeva asemelsesse ellu. Vaba konkurents on parim garant majanduslikule heaolule. Majanduskasv peab olema prioriteediks isegi juhul, kui see mõjub negatiivselt ümbritsevale keskkonnale.”
Kõigile küsimustele anti positiivne vastus kõigis neljas riigis.
Neli kuud enne Mikulas Dzurinda kaotust valimistel Slovakkias toetas tema initsiatiivi viia sisse proportsionaalne tulumaksusüsteem 58% inimesi. Pensionisüsteemi osalist privatiseerimist toetas 53% rahvastikust. Riigi eestkoste funktsioonide piiramise eest andis oma hääle aga 47%, samal ajal vastu 46% elanikkonnast.
KORRUPTSIOONIST LÄHEMALT
Ei ole tõenäoline, et viimased sündmused Ida-Euroopas räägivad kapitalismi kriisist. Rahvusliku koguprodukti kasv T?ehhis ja Slovakkias oli 2005|. aastal 6,1%, Ungaris 4,1% ja Poolas 3,4%. Töötuse tase alanes kõigis neis riikides v.a Ungari. Aastatel 1995-2004| suurenesid sissetulekud ühe elaniku kohta T?ehhis 28%, Slovakkias 44% ja Ungaris 49%. Euro kasutuse tsoonis suurenes see näitaja muuseas 17%. Võrreldes kommunistliku re?iimi perioodiga on neis riikides kahanenud laste suremus, kasvanud keskmine eluiga, suurenenud arstide ja kõrgkoolide õppejõudude arv. Vaieldamatult on see piirkond lähenenud läänele.
Sisuliselt just loosungid võitlusest korruptsiooniga mängisid peamist rolli populistide võimulepääsemisel Poolas ja Slovakkias. Rünnates oma sotsiaaldemokraatidest oponente korruptsiooni kasvu pärast nende valitsemise ajal, võitsid parempoolsed kodanlikud demokraadid valimistel T?ehhis.
Korruptsiooni indeks, mida avaldab Saksa valitsusväline organisatsioon Transparency International, näitab, et korruptsioon jääb Ida-Euroopas tõsiseks probleemiks. Korruptsiooni indeksit mõõdetakse skaalal 1-10. Mida kõrgem on see näitaja, seda madalam on korruptsiooni tase. Aastatel 1998-2005| alanes see indeks näiteks T?ehhis 4,8-lt 4,3-le, Poolas 4,6-lt 3,4-le. Ungaris on see näit stabiilselt umbes 5, vaid Slovakkias kasvas 3,9-lt 4,3-le. Võrdluseks – USA-s oli selle indeksi näit 2005|. aastal 7,6, kõige vähem korrumpeerunud riigis Islandil aga 9,7.
EI MINGIT VASAKPOOLSUST
Kommunistliku re?iimi krahh tõi Ida-Euroopa inimestele suure vabaduse, kuid ka suure vastutuse. Neid õpetati, et kapitalism toetab ökonoomseid, iseseisvaid ja tööd armastavaid kodanikke. See ongi nii. Kuid postkommunistlikes riikides on liialt palju poliitikas mõjukaid heade sidemetega inimesi teeninud oma varanduse ebaausal teel. Süüdistatuna korruptsioonis on tulnud lahkuda peaministri ametist Stanislav Grossil T?ehhis ja Leszek Milleril Poolas. Kümned valitsusliikmed on selle regiooni maades saadetud või vabatahtlikult erru läinud süüdistatuna rahalistes kuritarvitustes ja ebaseaduslikes tehingutes, kuid väga vähesed neist on sattunud nende tegude pärast trellide taha.
Praegu jääb Ida-Euroopas kahjuks just poliitika teeks rikkuse juurde. Ehkki inimesed nõuavad oma liidritelt õigustatult riigi teenimist, mitte isiklikku rikastumist. Selle regiooni rahvad andsid võimu populistlikele erakondadele eelkõige seetõttu, et teha arved klaariks korruptsiooniga kõrgemas poliitilises e?elonis, aga mitte soovidega alustada uut majanduslikku ajastut vasakpoolses võtmes.
* Autor kasutab Ungari, T?ehhi, Slovakkia ja Poola puhul terminit Kesk-Euroopa meile arusaadavama geopoliitilise mõiste Ida-Euroopa asemelsesse.
***
Rääkides Ida-Euroopa uutest demokraatiatest, on järsku avastatud, et päikesepoiste sära ei pruugigi olla nii ere kui kogu aeg arvati ja kiideti. Kiirete arengute käigus on tuha all hõõgunud protsessid, mis Euroopa vanades demokraatiates ohutunnet tekitavad. Ida-Euroopa uutes demokraatiates hakkab levima poliitiline retoorika, mis räägib, et kapitalismi kiire areng on põhjustanud ühiskonnas liialt suuri lõhesid inimeste vahel, mistõttu edasise ühtlase arengu huvides vajavad need riigid järsku poliitilist kursimuutust vasemale.
Sellised mõtteavaldused on meile tuttavad Eestiski. Ka Lääne poliitanalüütikud on korraga avastanud Ida-Euroopa probleemide rägastiku. Küllalt järsult päevakorda kerkinud tõdemus, et Ida-Euroopas ei ole mitte kõik asjad nii head kui nad senini tundusid, lubab ennustada uute demokraatiate kohta käivate uurimuste arvu suurt kasvu. Ühte vaadet probleemidele Ida-Euroopa riikides esindab ka ülemaailmse majandusvabaduse uuringute projekti juures töötav analüütik Marian L. Tupy.
Marian L. Tupyl ilmub kohe ka uurimus “The Rise of Populist Parties in Central Europe: Big Government, Corruption and the Threat to Liberalism”. Autori sõnum on lühike ja selge – Ida-Euroopas toimuvas segaduses ei ole süüdi hoogsalt turumajanduse käivitanud reformid, vaid nende riikide korrumpeerunud poliitiline eliit.