*
Kaunil juunihommikul, kui arhiivi avatud aknast sisse puhuv soe suvetuul sahistas kelmikalt säilikute veel mitte täielikult koltunud lehti mu laual, haaras mind vastupandamatu nostalgia. Mu lapsepõlve luuraja “Pilv” – sind vist elavate seas enam pole? Aga teie, “Peeter”, “Lui”, ja sina, tõeliselt teravmeelse hüüdnimega “1986” – kus olete teie nüüd, ja kes? Ja kes te üldse olete?
KGB väljasõidutoimikuga tutvunud Paul-Eerik Rummot haaranud uudishimu oma kunagiste koputajate vastu.
*
On üllatav, et Reformierakonna esimehe ja peaministri Andrus Ansipi seisukohad ühtivad pronkssõduri küsimuses Moskva patriarhaadile alluva Eesti Õigeusu kiriku pea metropoliit Korneliuse omadega. Taasiseseisvunud Eestis ei ole veel ükski peaminister söandanud kasutada Vene õigeusu kirikut ühiskonna sisemiste probleemide lahendamiseks. See pole küll tingimata negatiivne, kuid kindlasti näitab see väga suurt muutust Reformierakonna vene poliitikas. Meie loodame kõige paremat ja soovime neile jõudu.
Keskerakonna kõigi asjade kohta alati arvamust avaldav Ain Seppik Reformierakonna muutunud vene poliitikast.
*
Selles osas ei küsi Savisaar minult soovitusi või nõuandeid. Eks ta otsustab ise. Ei usu, et ta presidendiks tahab saada.
Keskerakonna kõigi asjade kohta alati arvamust avaldav Ain Seppik Edgar Savisaare võimaliku presidendiks kandideerimise kohta.
*
Küllap on kõik integratsioonipoliitika tööriistad head ja õiged, aga seal puudub see miski, mille on ära tabanud Edgar Savisaar. Lõpuks annan ka Juhan Paadamile ühe nõu: pärast seda, kui meid Eurovisioonil on esindanud nii neeger kui rootslased, ehk pakuks mõnele kohalikule venelasele ka võimaluse, vähemalt eelvoorus?
Heldur Meerits venelaste integreerimisest Eesti ühiskonda.
*
Ka pumppüssiskandaal on kuidagi märkamatult kolinud ajaloo kolikambrisse. Vist sellepärast, et Laari abikaasa ei tunnistanudki üles, et tegelikult oli laskja hoopis tema.
Mart Soidro Mart Laari kolmanda tulemise võimalikkusest.
*
Kaitsepolitsei viimasest aastaraamatust saime teada, et Lahel ja Meril lasti möödunud aastal, Eesti uue iseseisvuse neljateistkümnendal aastal, pidada kihutusloenguid Maardu kooliõpilastele, sealhulgas eesti lastele. Kui meil oleks korralik neonatslik liikumine, võiksid nemad kutsuda Maardusse kogemusi jagama näiteks Saksa okupatsiooni aegse SD kunagise ülema Martin Sandbergeri, kes olevat veel Saksamaal elus.
Eerik-Niiles Kross äärmuslastest.
*
Kõhtu paitav külm hapukoor päikesest põlenud nahka ei ravi!
Postimees paneb pealkirjaga asjad paika.
*
Võib jääda mulje, et Eestis on mingi eriline soodumus teravaks konkurentsiks. Siin elavadki kohe konkurentsipeded. Põhjus on aga selles, et ainult “kvaliteetsele” lugejale orienteeritud leht jääks majanduslikult kiratsema. Rikkaid ja haritud reklaamiandjaid pole piisavalt. Eesti pole mitte üksnes väike, vaid ka vaene. Island on kolm korda väiksem, aga usun, et seal on kvaliteetlehti.
Mihkel Mutt selgitab, miks Eestis pole kvaliteetajalehe väljaandmine võimalik.