Iga kord, kui mõni poliitikust inimene vindise peaga võimuorganite kätte ning lekke läbi avalikkuse ette satub, võtab armas eesti rahvas korraks pudeli suult ning teeb häbi-häbi.
KUIDAS ASJAD ALGUSE SAAVAD
Mitte ainult häbi-häbi, vaid see häbi-häbi on tõelise kõhulahtisuse vormis. Viisakamad viitsivad punnsuutäie enne alla kugistada, tavalisel tilguvad sõnad rinnale. Uhh, millised halvad ja silmakirjalikud inimesed oleme me endale oinasteks valinud! Nagu ikka ja alati.
Millele järgneb eitamine, et midagi niisugust üldse oleks olnud, siis omaksvõtmine, siis omapoolne tõlgendus, et kõik ei olnud üldse nii, nagu vaenulik meedia püüab näidata, lubadus, et niisugused asjad enam ei kordu. Halvimal juhul mingi sanktsioon kah. Või kõvemate ja munadega meeste puhul vabatahtlik tagasiastumine. Harva, ent esineb.
KÕIK VALETAVAD, EKSOLE
Vahel tundub see imelik. Eriti suvel, kui kõik erakonnad, nagu üldse kõik firmad, peavad suvepäevi. Kus punn korralikult pealt lüüakse, aga vahele ei jääda, sest kõik on omad ja pigem saaks nuhelda lekitaja isik. Sealt ei viida kedagi võimuorganite kütke.
Imelik, sest ei taibata näidata tegevusega, mis muidu meelepaha tekitab, oma tegelikku jõudu. Ehk siis arvukust. Igaüks ju teab, et partei on seda kõvem, mida enam on tal liikmeid. Ent paljas arv – 2000, 3000, 5000 – mis kusagil teatavaks tehakse, ei ütle tegelikult mitte midagi. Laulvast revolutsioonist saadik pole me nii palju inimesi korraga koos näinud. Me ei kujuta seda lihtviisiliselt ettegi.
Pealegi võib see arv olla vabalt blufitud. Nagu me sama hästi teame, ei kipu see eesti inimene eriti kedagi usaldama. Niikuinii valetavad, vaid pudel suul on kindel ja hukkamõist varmas tulema. Poliitikud valetavad, ajalehed valetavad, kõik valetavad.
No võibolla politsei nii väga ei valeta.
ARRETEERIDA 3000 ERAKONDLAST
Kust siis hiilgav idee suvalisele erakonnale tasuta ära anda. Tehke suve-talve-sügispäevad; töö-orja-vereimejarahvademonstratsioon. Tallinnas, muus linnas, looduskaunis kohas. Kohustage oma liikmeid kohale tulema, meelitage, ähvardage. Tasuta õlle, konsultandikoha, sularaha, millega tahes. Registreerige see üritus – aga väikese lõtkuga. Pakkuge rohkesti tasuta alkohoolseid jooke, teatades, et see rõõm kestab vaid, ütleme, kolm-neli tundi, siis tuleb ise ostma hakata.
Kahe tunniga on vähemalt pool parteid purjus. Ning umbes veel paar tunni pärast võiks see lõtk ja lubatavus siis lõppeda. Et võimuorganitel oleks täielik õigus nõuda kiiret lahkumist, jama lõpetamist.
Mida purjus inimesed muidugi heaga tegema ei nõustu. Mistõttu oleks võim sunnitud reageerima. Jõuliselt. Ning lekitagu siis, et viis kinni tervelt 2000-3000 purjus erakondlast. Et purjus, ei jää meelde – kes ei oleks ise vahel – aga arv küll. Veel hullem, kui võim hakkama ei saa ja on sunnitud abijõude kutsuma. Naabervallast või kust. See ikka näitab, kui suur jõud on üks erakond. Ka füüsiliselt.
Politseikroonikat loeme ja usume me ju kõik.