Jaan on läbi, kodanikud end lihast punni söönud, kala tahaks. Praegu peaks lesta saama ja kui veab, võib mõni kammeljas ka sekka sattuda. See on nagu suur ja rasvane lest. Aga jõe- ja järvekala tuleb samuti arvesse. Kui pole just koha, see parim sisevete kala, siis on ka latikas või ahven hea. Samuti haug. Aga üle 1,2-2 kilosed haugid on liiga puised ja tuimad. Nii et kalamehe jutuga suurest ilusast haugist olge ettevaatlik. Ja siis muidugi sisevete tõeline hõrgutis linask. Kui kunagi kusagilt linaski kätte saate, proovige teda purki teha angerja marinaadiga. Õuhh!!!
HALBA KALA POLE OLEMAS, ON HALVAD KOKAD
Kilu, räime, ahvenat, latikat, koha – kõike võib suitsetada. Suitsuahju omakorda saab teha päris kiiresti ja üpris käepäraste vahenditega. Isegi matkal on võimalik luua ajutine improviseeritud suitsuahi. Näiteks kaevata maasse renn, katta see paari plaadiga (võib olla ka suvaline risu või kuuseoksad), toppida ühte otsa kala ja teise toores puu ning valmis ongi. Hea seltskond, suitsuahju ehitamine, lepapuud õigeks suitsuks, väheke õlut, päikeseloojang – mis sa hing rohkem oskad igatseda.
Põhiline on aga see, et ka põlatud särjest ja karpkalast saab maitsvat nämmi. Karpkala peab enne puhtas vees leotama, et mudamaitse kaoks. Niiviisi toimides maitsevad ka praetud kogred head. Särge oskavad saarlased kuivatada. Küll on hea õllekõrvane. Ning sinna juurde kuuluv võluv protseduur põie katkipõletamisega.
KEKKOSEL OLI KAH KALA
Kala juures on kõige suuremaks takistuseks puhastamine. Aga ka kalarookimise vaevast võib üle saada. Kala tuleb grillida fooliumi sees nii, et kõht lõhki lõigata ja sisikond välja võtta, kõik muu jääb alles. Kui olete niimoodi lihtsalt kala ette valmistanud, visake ujujale soola, sidrunipipart, tilli, sibularõngaid ja peterselli ning pigistage üle sidrunimahlaga. Mähkige see kõik fooliumisse ja sütele. Ähh, märg ajaleht käib ka, kasvõi seesama, mida käes hoiate.
Kui aga kusagil satub ette värske siig, siis see on parim kähkuka tegemise kala üldse. Kõvasti jämedat soola, veidi pipart, kala kahe supitaldriku vahele ja pidev käte vahel kloppimine. 10 minutit pingutavat kätetööd ja hõrgutis ongi valmis – näiteks röstsaiale panemiseks. Soome president Kekkonen oskas siiast väga lugu pidada ja mis see eestlanegi muud on kui üks paremat sorti soomlane! Üks eriline kiirmenetlus kannab isegi tema nime. Niisiis: kokku segada 2 osa soola ja 1 osa suhkurt, veidi valget pipart. Siiafileed möksida selle seguga kokku, fileepoolte vahele raputada veel tilli ja noori kadakavõrseid. Filee lihapooled vastamisi marlisse mässida ja panna taldrikule, kõige peale vajutiseks suur kivi. 12 tunni pärast on Kekkoneni retsepti järgi tehtud siig valmis!
MINIMALISM VÕIDAB MAAILMA
Lõhet ja forelli saab kiiresti ka Vahemere moodi valmistada. Toorest kalast lõigata õhukesed viilud. Vaagnale valada oliiviõli ja sidrunimahla. Sinna peale laduda õhukesed lõhelõigud, peale raputada soola ja valget pipart ning uuesti valada üle oliiviõli ja sidrunimahlaga, seejärel laduda järgmine kiht ja talitada samamoodi. Kõige peale võib raputada peterselli, punase sibula rattaid ning kappareid, servadele aga lõigata näiteks sidruniviile. Vaagen tuleb kilega katta ja külmkappi panna. Paari tunni pärast võib julgelt kapi kallale mekkima minna.
Veel üks tark otsus on püüda ussiõngega maal neli ahvenat, teha lõke, visata lõkkeserva kõvasti tooreid oksi ning puhastamata kala koos pea ja sabaga okstele panna. Kahekümne mintsiga on kõik okei, soomused tulevad koos nahaga maha, pea ja saba murtakse samuti küljest.
Kellele kala ette ei sattu, võib jalutada läbi mõnest lahedast mudaloigust ning pärast enda küljest kaanid ära noppida. Pole ?efimat sakuskat kui kaan äädika-õlle-pipra marrinaadis vähese sidruniga. Kõik kes on proovinud, enam kunagi kaani ei karda.