*
PIIRAVAD
Eesti antsakas meedia tõstis kiunuvat hädakisa: Ergma ja Palmaru pidavat plaani nende justkui piiramatut ajakirjandusvabadust piirata! Ehk teisisõnu minnakse kõigile meile nii kalli vabaduse kallale üldse. Ning sealt pole enam kui kaugel, et taas mõni päts pukki saab, venelased sisse tungivad ning eesti rahvas taas sügaval hädaoru põhjas oma päevi mööda saadab.
Aga kulla kolleegid marjamaadelt, kas tõesti valdab teid kujutlus et teie senist sehkendamist saab iseloomustada sõnaga vabadus? Kas pole selle juba ammu räbalateks muutnud reklaamiandjad, kellele meelepärase teksti produtseerimine on saanud teile igapäevaseks ja harjunud asjaks? Omanikud, kes hoolega jälgivad, et teksti olulisemaks tunnuseks poleks mitte niivõrd selle vabadus ja sõltumatus, vaid müüdavus. Jne.jne. Me oleme ju turul, kulla vennikesed, ning kes on kunagi kuulnud, et turul kehtiks mingi vabadus, kui te just turuseaduste hoolikalt silmas pidamist sellena ei tõlgenda. Ehk teisisõnu – vabadus on seal, kus meid ei ole!
Mis jääb siis tollest juba piiramatult piiratud vabadusest veel piirata Palmarule või Ergmale?
/Paul Kaabel/
*
NII LOLL RAAMAT, ET KOHE NALJAKAS
Iga mees võib oma kulu ja kirjadega raamatu üllitada. Seega pole ime, et aeg-ajalt ilmub raamatupoe lettidele täielikke jaburdusi. Seekord on aga välja atud midagi täiesti uskumatult jaburat. Keegi Joosep Reinaru on Kuressaares üllitanud kirjatöö “Eesti pojad Teises maailmasõjas”. Raamatust saame tagatipuks teada, et Reinaru tituleerib end emeriitprofessoriks. Avad raamatu ja ei saa aru, kas on aasta 1965, 1975 või 1985. Sellist punaste poolel sõdinud Eesti laskurkorpuse ülistamist ei usuks, kui ei loeks oma silmadega. Ja sõjamäestusi raamatus õieti polegi, on vaid mingi kummaline lalin punasest korpusest vabadusvõitlejatest.
“Järelikult Eesti korpuse mehed võitlesid õigel poolel vastavalt Inglismaa ja USA tahtele ja käsule. Seega, kes meile vastu hakkasid, olid fa?istid ja püüdsid ja toetasid Hitlerit,” kirjutab autor.”
Eesti korpuse mehed olid sõjajärgsel perioodil nõukogulikes valitsussüsteemis tähtsatel ametipostidel. Isegi partei keskkomitees oli tugevaid eestimeelseid mehi, ka Toompeal oli neid külluses, kuid sõjavägi ja julgeoleku struktuurid olid kindlad ning ranged (…) Eesti korpuse komandör kindralleitnant Lembit Pärn viidi Tallinnast ära Moskvasse lektoriks, sest tema autoriteet oli võimudele väga kõrge ja kardeti, et tema võib haarata Eestis võimu koos oma korpuse meestega.
“Aga aitab, kingime selle pea 100 krooni maksnud üllitise okupatsiooni muuseumile. Urjuhh!
/Paul Kaabel/
*
EUROLIIDU KONDID
Euroliit on perseli! Mida nii mõnigi arukam kuju oskas ette näha juba enne, kui vaene ida matsutavi sui ja tilkuvi ilai sinna sisse suubus. Kohe läks seni nii hästi lõhnanud seltskonnal nägu hapuks – haises pahasti, rahakotte tuli suurema hoolega valvama hakata ning põgeneda polnud ka kusagile… Möla harimata suudest käis närvidele. Nii võibki varsti juhtuda, et ühise laua taha jäävad istuma Ida-Euroopa heidikud. Jõllitavad üksteist ega taipa kaua küsida, mida kuradit me siin õieti teeme. Söömaajast on jäänud vaid laua alla visatud kondid. Siis raputavad ükstest väheke, käed sirutuvad kõride järgi, kuni lõpuks ei jää üle muud, kui taas laiali minna. Igaüks oma prügikasti juurde.
/Ilmar Palli/