Tallinn vaevleb mitmete puuduste käes ja üks eelmainitutest on kohad, kus öösel istuda. Mitte mingid Avenüü sugused baastardite kogunemiskohad, vaid kohad. Õige tonaalsusega, kui mõistate.
MIS MEIL ON, SEE TÄHENDAB – MIDA MEIL POLE
Pole. Olen kukku arvutanud, pole. Ööpäevaringsetest mõtlen, mitte sihukestest, mis kell neli kinni pannakse. On paar imelikku saslõtshnajat. Üks Õismäel ja see vaieldamatult kogu naitlaifi tipp, täiesti normaalse söögiga ka. Siis miski putka hullumaja vahetus naabruses, ilmselt lokatsioonist tingituna ka väga steriilse atmosfääriga, mis võibki hulluks ajada. Süüa seal saab, aga pole mõtet. Siis üks naljakas koht “Kodused toidud” bussijaama lähedal, kus saab samuti süüa, on ka veidi rohkem mõtet, aga õhk on hapukapsast paks, justkui kestaks aastaringsed jõulud. Lastekodu miilitsa kõrval asub.
Siis mõned jõledad keldriurkad Lasnamäel, kus vähese karastusega inimene võib ise kiskjate saagiks langeda. Siis veel üks imelik rahapesuputka Harku järve ja Astangu vahel, kus ei käi kunagi ühtegi inimest (olles seda väisanud uudishimu ajel oma neli korda, pole peale enda ja purjus baarmäni kedagi kohanud). Ja siis Kopli taga otsas, Leegiheitjate klubi. Seal on lihtsalt lõbus. Stoori on ka, Pelgulinnas, seal käivad soomlased oaasi pidamas ja topivad teistele näpu vahele visiitkaarte oma ametinikoha numbri ja nimetutvustusega: Tuija ja Maija.
Kasiinod on vastikud, hotellid jõledad.
JA NÜÜD LÄKS PÄRIS IMELIKUKS
No ja nüüd. Tulen Berliinist, ilm isegi sitt, virutaks midagi hamba alla, istuks seltsimeestega, mistap sõidan otsemaid linna ning näen kunagise poe “Tallinn” ja hilisema baari “Tere tulemast Tallinna” asemel silti “Baar. India köök 24 h”. Mis muud kui sisse.
Ei viitsigi ette- ega tahaarutates öelda, et kräpp läheb vaid hullemaks. Esiteks sisaldab pesa tavalisi unetuid joodikuid, venekeelseid sealjuures (mitte et venelaste vastu midagi oleks, aga fakti mõttes) ning kohutavat india menüüd: kiievi kotlet, pozharski kotlet, sashlõk, balõkk, tsheburekk ja saku õlu. Kuulge inimesed, kes te askeldate öisel lõbustuskohtademaastikul: ei olegi vist vaja midagi muud öelda kui et perse toolist üles ja tööle. Siis on vähemalt koht, kuhu lennujaamast tulles suunduda. Muidu loomulikult ka. Sest kõige hullemad ja lahkemad vaeslapsed on need, kes evivad head maitset, aga on peale kahte öösel omasoodu jäetud.