Imelik. Kunagi, kui see kohustuslik oli, me igasugu punapühadest niipalju ei pidanud. Praegu – tuleb mingi 9. mai ja kõik ilm ärevuses. Kes kuhu läheb, kellega läheb, kuidas seda väärsammu põhjendab.
MITUT MASTI VÕÕRAD PEOD
Võibolla peaks selle päeva teistmoodi ümber kirjutama: mai üheksas päev? Kõlaks hoopis lihtsamalt ja vähemtähenduslikult. Ega hooliks me selllest, kes ja kus.
Ülepea on märgatav rumal tendents hakata võõraid pühi tähistama. Alles vaevlesime volbriööga, et kes kui palju joob ja kus. Vaevlesime valentinipäevaga. Vaevleme iga aasta halloweeniga. Puhtalt sest hädast, et ükski neist pühadest tegelikult meisse ei puutu.
Halloween on mingi iirlaste värk. Valentin on inglise värk. Volber saksa värk.
No ja 9. mai selgelt vene värk, tegelikult kirjutati kapitulatsioon alla päev varem ja sõjategevus lõppes 2. mail. Küllap neid on veel.
MIDA VÕÕRSTEL PIDUDEL MÜÜA SAAB
Mis need aga meisse puutuma peaks? Meie pühad on jaan ja jõul? Rohkem ei tule ju kellelgi meelde, mihklipäev, ehk, aga viimane lammas siin maal on ammu tõurastatud ja söödud.
Mõtled vähekegi, on selge, miks meile need pähe on määritud: Halloweenil saab müüa mingeid kostüüme ja kärakat. Valentinil kõike mis südamekujuline ja kärakat. Volbril kärakat ja sotsiaaltöötajatele, kes välja töötavad järjekordse piirangu, preemiat. 9. mail kärakat.
Kärakat müüakse niikuinii kogu aeg. Aga igasugu mõttetu kraami müümiseks on järjekordne püha hea aeg. Kes ostaks näiteks 25. juulil südamekujulist kommi? Milleks? 14. veebruaril see-eest kilode viisi.
UUSI MARKETINGIMÕTTEID
Isegi huvitav, et 9. maiga ei ole suudetud seostada mingit valentini või halloweeniga sarnast nänni. Näiteks:
Piibud “Arnold Meri”
Töötõendid “Lennart Meri”
Kimono “Vladimir Putin”
Küüned “Vladimir Buhharin”
Ratastoolid, mähkmed, kunstjäsemed “5. Ukraina rinne”
või midagi sellist.
Marketingid võiksid rohkem mõelda. Hea püha läheb praegu raisku.