VALGE TUKAGA SÜSI: Roheliste aseesimees Aleksander Laane meenutab, kuidas veel põlvkond tagasi kattis Eesti linnades lund must kirme. Nagu ka majaseinu, aknalaudu ja raamatuid riiulites. See must kleepuv kirme tuli kivisöest. Olen isegi sütt keldrisse visanud ja sealt katlasse. Nüüd unistab Donald Trump, maailma võimsaima riigi president, söeajastu tagasitulekust.
Reaalsus on see, et söekasutus on USA-s kukkunud kivina 2011. aastast alates ka ilma mingi Pariisi leppeta. Hiinas toimub sama 2015. aastast ja Indias kah. Lihtsalt päikeseenergia hind on juba praegu allpool söeelektri hinda – isegi Indias. Söe- ja põlevkivimajandus püsib püsti vaid maksumaksja dotatsioonidel. Söeärist põgeneb raha ka mujal kui Saksamaal – divestment on selle ärajooksu nimi.
Vajame uut energiaettevõtet
Kui ma eelmisel kevadel kirjutasin Äripäevas, et Eesti Energia on vaja Saksa suurte energiatootjate eeskujul kaheks jagada, siis sai see suveks ka tehtud. Vaikselt, vaikselt on taastuvenergia osa muust tegevusest eraldi ettevõttesse viidud. Kuid see pole piisav.
Me vajame uut Eesti taastuvenergia ettevõtet, mis on moodustatud ühistulisel alusel. Osalemine on avatud kõigile Eesti kodanikele ja ettevõtetele, kes selleks soovi avaldavad. Riigi osaks on siin moderniseerimisprotsessi käimatõmbamine, sellele garantiide andmine, „sotsiaalse vaate“ silmaspidamine ning põlevkivisektori töötajate ümberõpe.
Meeldetuletuseks: ühistulises ettevõttes on igal osanikul, olgu ta eraisik, mittetulundusühing või ettevõte, üks hääl. See on tulundusühistute püsivuse ja kriisitaluvuse alus, sest teistel naha üle kõrvade tõmbamine tabab igal juhul ka sind ennast. Näiteks Saksa ühistupankadest pole ükski pärast sõda pankrotti läinud.
Riigi tugi kodanikele osaluse omandamisel uues ettevõttes soosib kodanike ettevõtlikkust ning toetab innovatsiooni. Toetatakse kohalike, kogukondlike energiaühistute teket, nagu ka nende osalemist uues üleriigilises taastuvenergiaettevõttes. Ettevõtte ühistuline vorm võimaldab turvaliselt kaasata ka praegu välispankade arvetel kasutult seisvat raha ja paigutada see energiatootmisesse.
Paneelide hinnad langevad
Miks investeerida nii laenu- kui ka kodanike ja ka riigi raha näiteks päikesepaneelidesse? Eks ikka selleks, et me ei söö ega kuluta seda raha lihtsalt ära, vaid omandame tootmisvahendid, mida meil on niikuinii vaja omandada. Teiseks jääb raha Eestisse ja päikesepaneel annab elektrit kaugelt üle 30 aasta.
Ettevõte peab võimaldama osanikust kliendil valida, kas ta tahab oma katusel olevad päikesepaneelid rentida, liisida, välja osta või saab lihtsalt odavamat elektrit osta. Kuna elektrienergiat on nähtavas tulevikus igal juhul vaja, on see ka väljaspool ühistut ostetav kaup.
Taastuvenergia suurinvesteeringuks on soodne aeg. Päikesepaneelide hinnad langevad, päikeseelektri hind on pea kogu maailmas söeelektri hinnaga võrdne või isegi madalam.
Päikesepaneelide paigaldamine ja tingimuslik osaluse üleandmine neile, kelle sissetulek jääb alla Eesti keskmise, vähendab kindlasti vajadust sotsiaalabi järele. On ju elektrikulu oluline osa perede väljaminekutest. Päikesepaneelide andmine sotsiaalabi-sõltuvusest väljatoomiseks pole midagi uut – seda on edukalt tehtud USA-s.
Energiajulgeoleku kohad
Loomulikult ei pea ega tohigi piirduda päikesepaneelidega. Laenurahaga saab rajada segaosalusega avamere-tuuleparke; ehitada elektri ja sooja koostootmisjaamu võsa, põhu ja muu biomassi kasutamiseks, mis varustaks elektri ja soojaga väiksemaid asulaid, kus keskküttevõrk on olemas või taastatav; ehitada sobivatesse kohtadesse biogaasijaamu ning gaasitanklaid… Rajada ka Eestisse esimesed salvestusjaamad Saksamaa, Suurbritannia ja USA eeskujul; aidata ehitada tuulegeneraatorite jt taastuvenergia tootmises vajalike seadmete ning energia kokkuhoidu võimaldavate materjalide eksperimentaalne ja seeriaviisiline tootmine eelkõige Ida-Virumaale; uurida lõpuni kasutamata turbamaardlates oleva turba kasutusvõimalusi energiatootmises ja nende asemele tekitatavate märgalade süsinikusalvestamise võimalusi ning suurendada uute taastuvenergia- ja salvestuslahendustega kaitseväe ning kaitseliidu energiasõltumatust, samal ajal kulutusi vähendades. Viimane on julgeoleku seisukohalt väga oluline ja ka selles vallas poleks me maailmas sugugi esimesed.
Laenurahaga saab suurepärasel viisil lahendada ka pseudoprobleemi, millega tuuleenergia edenemist takistada püütakse. Nimelt väidetakse, et tuulegeneraatorid segavad radareid. Kuid keegi ei suuda vastata minu lihtsale küsimusele: kas tõesti pole mitte keegi varem sellise probleemiga kokku puutunud ja kogu maailmas pole vastavat tehnoloogilist lahendust? Kaitseministeerium jättis sellele küsimusele igal juhul vastamata, mis süvendab minu kahtlusi, et tegelikult probleemi ei eksisteeri ja tegemist on kivipõletamissõltlaste leiutatud ettekäändega.
Öko-Nato?
Seega, ostame tootmisseadmeid, loome uusi töökohti üle Eesti, tagame energiajulgeoleku ning moderniseerime oma energiamajanduse!
Maailma vastus Trumpile peab olema planeedi kaitse organisatsiooni ehk „öko-Nato“ loomine. Nii, nagu Trump nõuab liitlastelt suuremat panustamist kaitsesse, peavad maailma riigid nõudma USA-lt panustamist Maa ökosüsteemi kaitsesse.
Olemuselt peab see olema nagu tolliliit. Need riigid, kes annavad oma osa Pariisi leppe täitmisesse, ei maksa ökokaitse-maksu, teistest riikidest tulev importkaup maksustatakse aga summaga, mis katab nende tootmisel tekitatud reostuse tagajärgede likvideerimise hinna.