Viski – ei ole võimatu, et see on üks vanimatest, kui mitte vanim destilleeritud alkohoolne jook maailmas. Kuulus ?oti poeet Robert Burns seostas 200 aastat tagasi viskit vabadusega.
Nümfide magus hingus
Vanad kroonikad väidavad, et viski on odrast tehtud jook, mis juba esimese lonksu järel paneb terve kere liikuma. Palju on vaieldud viski kodumaa üle – ?otlased peavad selleks ?otimaad, iirlased Iirimaad. Kindel on see, et sõna “viski”, mida ?otlased kirjutavad whisky ja iirlased whiskey, pärineb vana-keldi keelsest sõnast uisge beatha (usquebaugh), mis tähendab “elu vesi”. Vanad saagad jutustavad ka teravilja- ja viskinümfidest, kes torupillimuusika saatel levitavad oma magusat hingust üle kogu ?otimaa. Sealne kliima, vesi ja niisked tuuled on ideaalsed selleks, et viski võiks vaikselt liikuvates vaatides valmida – õige viski valmimisaeg on teatavasti üsna pikk.
Iirimaal jällegi jutustatakse meeleldi legendi pühak St. Patrickust, kes olevat nõiduslikust surmaunest ärganud tänu lõhnale, mis immitses linnaste käärimisnõust. Sealt tõusnud aur kondenseerus St. Patricku peekris, millest pühamees toibudes jõi ja paugupealt terveks sai.
Viski ja viskijoogid
Esimesteks viskitootjateks ja seega ka tarbijateks on peetud Iirimaa munkasid, kes valmistasid seda jooki juba üle tuhande aasta tagasi. See võib tõsi olla, sest mungad on tihtipeale osutunud väga leidlikeks vendadeks, kes oskavad elus headest asjadest lugu pidada. ?otimaa on viski teine ajalooline kodumaa, kus paljude, eelkõige aga ?otlaste endi meelest sai viski kuulsaks ja heaks.
Praegu on tõsiselt võetavateks viskitootjateks peale Iirimaa ja ?otimaa veel USA, Kanada ja Jaapan – Nipponis tekkis huvi viski valmistamise vastu küll alles pärast Teist maailmasõda. Ülejäänud riigid (tänapäeval toodetakse viski nimetust kandvaid jooke enam kui 60 riigis, eri nimetuste arv ulatub ilmselt üle kolme tuhande) toodavad viskit, mida võib üldjuhul ikkagi pidada pigem viskijookideks, mis ei tähenda, et mõni neist ei pruugi hea olla. Aeg näitab.
Scotch’id
Eduka äritegevuse tulemusel on meie sajandil kõige laiemalt levinud ?oti viski ehk lihtsalt scotch. Seaduse järgi on scotch jook, mis on destilleeritud ?otimaal linnasteks muudetud odrast või ka mõnest muust teravilja-alkoholist, kuid mitte viinast, ning mida on hoitud tammevaatides vähemalt kolm aastat. See on väga üldine määratlus. Tegelikkuses on ?oti viski maailm tohutult mitmekesine ja variatsiooniderikas. Sinna kuuluvad viskid tähistega Single Malt ja Vatted Malt, Lowland Malt, Highland Malt ja Islay Malt jt.
Mis on hea viski valmistamisel olulisim? Kui jätta kõrvale need oskused, mida on vaja sellele joogile “hinge” sisse puhumiseks, tundub, et üks oluline asi on puhas vesi. Nõnda ongi just eriliselt hea vesi teinud kuulsaks Spey jõe ümbruse ?otimaa põhjaosas. Too paik on siiani tihedalt täis viskivabrikuid – Glenlivet, Aberlour, Balvenie, Strathisla, Glenfarclas, Glenfiddich, mille järgi on nime saanud mitmed kuulsad viskisordid. Nende nimede all pudelietikettidel leidub alati kiri Single Malt (ühelinnaseviski), mis tähendab seda, et see on toodetud idandatud odrast ehk linnasest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi ning seda on lahjendatud ainult sellesama allikaveega.
Need viskid on enamasti väga kallid, kuid samas ka üsna silmapaistvate maitseomadustega. Highland Maltide ehk mägede viskide hulka kuuluvad Glenmorangie, Oban, Tomatin ja ka Orkney saartel toodetav Highland Park. Orkney saare väga head Highland Parki tootev viskitehas asub muide Sõrve poolsaare ja Torgu külaga ning ka Setumaaga (peaks olema küll selge vihje!) enam-vähem samal laiuskraadil. Lowland Maltide ehk tasandikuviskide hulka kuuluvad näiteks Auchentoshan ja Rosebank, Islay Maltide ehk Islay saare viskide hulka Bruichladdich, Bowmore ja maailmakuulsad suitsulõhnalised Laphroaig ning Lagavulin. Üldiselt hinnatakse erinevate ?oti viskimarkide arvu umbes kahele-kolmele tuhandele. Varasematel aegadel oli see arv palju suurem, sest siis oli igal endast lugupidaval ?otlasel oma viskivabrik.
Blended
Levinumail viskimarkidel on peal kiri blended (eesti keeles segatud). Et seda tähendust paremini mõista, vaadelgem pisut viskivalmistamise tehnoloogiat. Väga lihtsustatult on see järgmine: niiskest odrast saadakse linnased, need kuivatatakse-küpsetatakse erilistes ahjudes (?otlased kasutavad kütteks turvast – sealt nende viski suitsune lõhn; iirlased sütt). Seejärel lisatakse vesi ja pärm ning viljamass hakkabki käärima. Järgneb destilleerimine ning tammevaatidesse villimine, kus toorviski siis aastaid (vahel kümneid) laagerdub-küpseb. Vastavalt valmistaja maitsele ja traditsioonidele lisatakse (eriti levinud on see Iirimaal) teisi teravilju – maisi, rukist ja nisu. Ka on erinevusi ?oti ja iiri viski destilleerimisel – ?oti viskit destilleeritakse kaks, iiri viskit kolm korda. See kajastub ka maitses – iiri viski on üldjoontes palju mahedam. Nõndaviisi saadud viski (Malt Whisky) on ligikaudu 60-kraadise kangusega. Pudelisse panekul lahjendatakse jook tavaliselt 40 kraadini.
Hea viski kaotab liigsel lahjendamisel oma maitse, pehmuse ja lõhna. Sama võib öelda ka jää lisamise kohta (öeldakse, et siis võib viskis elav viskivaim külmetuda). Üldiselt lisatakse jääd Ameerika mandril ja arengumaades toodetud viskidele, kuid selle kombe järgi võib ära tunda ka USA turiste, kes kõlistavad jääkuubikuid oma klaasides kõikjal üle maailma igal võimalikul juhul.
Paljud blended whisky margid on saanud oma nime esmatootja järgi. Kuulsaimad neist oleksid James Buchanan, kes pälvis eduka viskitootmise eest ka lorditiitli, Haig, John Dewar, James Logan Mackie ja John Walker.
Slainte!
Kuigi eelnevalt oli pikalt juttu ?oti viskist, ei ole iiri viski sugugi halvem ega vähem kuulus. Sajandite vältel oli Iirimaal niisamuti kui ?otimaal tuhandeid väikseid viskivabrikuid. 1779. aastal pandi neile aga suured maksud peale ja vabrikute arv langes meie sajandi alguseks 30-ni (säilisid peamiselt Dublini, Belfasti ja Corki ümbruses).
Suuremad tootjad on praegu John Jameson, John Power ja Cork Distillery Company. Ka vanim (alates 1608. aastast) pidevalt tegutsev viskivabrik asub Iirimaal, Antrimi krahvkonnas, tootes viskit Oid Bushmills ja Black Bush. Kuulsamad iiri viskid on omapärase lõhnaga Jameson, maheda maitsega Murphy, teravavõitu Paddy, kuldsevärviline Power’s Gold Label ja mitmete asjatundjate poolt parimaks iiri viskiks peetav Tullamore Dew.
Klassikaline iiri toost – Slainte! – mis tähendab “Teie terviseks!” on peaaegu et kohustuslik iiri viskit juues.
Sõjaväega viski vastu
USA territooriumil said iiri viskitootjad “jalad alla” kõigepealt Pennsylvanias 18. sajandil. Ka seal püüti viskitootjaid maksustada, mis viis 1794. aastal “viskimässuni”. Selle allasurumiseks pidi president Washington käsutama sõjaväge, kuigi ka tema oma farmis Mount Vernonis oli viskivabrik, ja presidendina soosis ta igati riiklikku viskitootmist. Aegamööda suundusid viskitootjad läände ja sattusid Kentucky osariigis eriti heade omadustega vee peale – esim
ene Bourbon Whiskey sai valmis 1789. aastal (Bourbon on kohanimi, mida USA kongressi otsusega 1964. aastast tuleb sõna whiskey ees alati suure B tähega kirjutada).
Bourbonide valmistamisel käsutatakse veidi söestunud vaate, mis annavad nendele viskidele erilise maitse. Bourbon Whiskey valmistamiseks kasutatakse 51-70 protsendi ulatuses maisi ja laagerdusaeg on 2-4 aastat söestatud tammevaatides. Et viskit võiks nimetada Kentucky Bourbon Whiskey, peab ta olema laagerdanud Kentucky osariigis vähemalt ühe aasta – seejärel võib kõik mujal toimuda. Tuntumad Bourbonid on tugeva maitsega 50,5-kraadine Wild Turkey, teravalõhnaline Old Grand Dad, Old Crow, Early Times ja muidugi Jim Beam, Tennessee viskidest aga Jack Daniels – valmistatud ühes USA vanimas viskivabrikus Lynchburgis.
Hommikumaal
20. sajandil on väga paljud paikkondlikud leiutised saanud kogu planeedi omaks. Nõnda on juhtunud ka viskiga. Jaapanis pandi viskitootmine käima 1940. aastal firmas Suntory.
Jaapani viskide puhul tuuakse üks komponent, kas turvas, linnased või Scotch Malt Whisky, sisse ?otimaalt ja seda segatakse kohalike markidega. Tulemuseks on mõned erakordselt õnnestunud ja maitsvad viskisordid nagu Suntory Royal, Imperial, Suntory Reserve, Exellence, aga ka Nikka Black, Gold & Gold Super Nikka ja Ocean Whisky. Võrreldes ?oti viskidega ei ole Jaapani viskid üldiselt nii suitsulõhnalised, mis aga ei tähenda üldsegi seda, et nad halvemad oleksid.
Mis võiks olla viski populaarsuse taga?
Üks põhjus on kahtlemata selle joogi päritolu. Kui ?otlased ja iirlased rändasid üle maailma, tõid nad kaasa ka oma tavad. Viski, nagu juba kord sai mainitud, aitas teistel neid paremini “mõista”.
Teine põhjus võiks olla viski puhtuses: hea viski on puhas jook, mis on tehtud ainult teraviljast ja veest ning ei sisalda mingeid kemikaale. Ka kalorsus on viskil palju madalam kui näiteks veinil või õllel.
Reputatsioonil ja prestii?ikusel on vaieldamatult oma osa viski populaarsuses. Paljudele põlvkondadele on see jook olnud heaolu sümboliks, olles samal ajal ka väga demokraatlik – seda jõid võrdselt nii puuraidurid kui ka lordid.
Peale kõiki neid viski edukuse põhjusi jääb veel üks, ja tõenäoliselt kõige olulisem – viski maitse ja lõhn või õigemini maitsed ja lõhnad. Viski oli, on ja jääb isiksuste, mitte masside joogiks. Elu ja inimesi tundev maailmarändur ja kirjanik Rudyard Kipling on öelnud: viski ei ole jook, viski on maailmavaade.
***
Kuidas viskit juua?
Vastus on väga lihtne – kuidas meeldib, nii joodki. Viski on demokraatlik jook. Kui aga tahta enam naudinguid, tuleb lisaks heale viskile muretseda ka sobivad klaasid, varuda puhast vett, valida parim seltskond, võtta mugav asend ning varuda aega.
Miks juua viskit?
Eks seda on aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et terveks teeks. Klassikud on öelnud: “Viskit juuakse selleks, et saada elamusi ja arendada oma meeli.” Tuleb nõustuda, et lisaks maitsele on hea viski tunnuseks ka eriliselt nauditav ja omapärane lõhnabukett ning tingimata ka järelmaitse – see tunne, mis jääb suhu, kui lonks viskit on alla neelatud.
Millist viskit juua?
Jällegi maitse asi. Kui aga on huvi midagi uut kogeda ja teada saada, on kasulik lugeda peale viskiraamatute ka seda, mida on kirjutatud pudelisiltidele, mis lisaks harivale infole on enamasti ka kunstiliselt nauditavad. Toostiks võib öelda kas traditsioonilise iiri tervituse Slainte! (sloont?a), ?otlaste Slainte mhath! (sloont?a-va), või selle viski nime, mida juua.