2010|. aastal möödus Suurgildi maja valmimisest 600 aastat. Kuna sel aastal toimusid majas suured ehitustööd, on seda aastapäeva võimalik vääriliselt tähistada alles käesoleval aastal. Maikuu lõpus avatakse ajaloomuuseumi poolt põhjalikult renoveeritud Suurgildi maja koos uue Eesti ajaloo ekspositsiooniga “Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Uues ekspositsioonis on külastajatele avatud ka keldrikorrus. Aprillis ilmub mahukas Tallinna Suurgildi ja tema maja ajalugu käsitlev uurimus, mille autoriteks on Anu Mänd, Ivar Leimus, Rein Loodus, Mariann Raisma ja Marta Männisalu. Sellele uurimusele toetudes on järgnevalt lühidalt kirjeldatud mõningaid aspekte Suurgildi ja tema maja pikas loos.
Gildi esimesed aastad
1410. aastal, mil Hispaanias jätkus rekonkista, Grünwaldi lahingus purustati Saksa ordu väed ning Prahas pandi kirikuvande alla Jan Hus, lõpetati Tallinnas neli aastat kestnud Suurgildi maja ehitus. Ka mujal linnamüüride vahel käis sel ajajärgul hoogne ehitustegevus, äsja oli valminud Tallinna raekoda, kerkisid raeapteek ning arvukalt teisi hooneid. Kaubandus õitses ning eelkõige lõikasid sellest kasu kohalikud kaupmehed.
Paar inimpõlve varem olid nad lahku löönud käsitööliste Kanuti gildist ning loonud oma Suurgildi. Loodud gildi liikmeks võis saada vaid laitmatu maine ja ausa päritoluga isik. Aus päritolu tähendas eelkõige sündimist abielust, katoliiklikku, hiljem luterlikku usutunnistust ning eelistatavalt saksa päritolu, eestlaste kutsumine gildi oli rangelt keelatud. Liikmeskonna suurus ulatus läbi aegade keskeltläbi 100-200 isikuni, olles sellega suurim korporatsioon linnas. Aja jooksul saavutasid kaupmehed mitmeid privileege ning olulisel määral osaleti linnaelu juhtimises. Vaid Suurgildi liikmete hulgast valiti raehärrasid ning vaid neil oli õigus kasumliku õllemüügiga tegeleda.
Kui esimene tagasihoidlikum Suurgildi maja asus Pika ja Pühavaimu tänava ristumiskohas, siis uus gildimaja ehitati Pika tänava vastasküljele, seal asunud bürgermeister Goschalk Schotelmundi elamu asukohale, kus ta seisab tänaseni. Hiljuti Suurgildi majas lõppenud remondi käigus on nüüd selle keldrikorrusel osaliselt eksponeeritud ka Schotelmundi elamu alusmüürid, andes huvilistele aimu tolle hoone kunagistest mõõtudest ja ruumijaotusest. Valminud uus gildimaja oli aga oma suuruse ja ehituskunsti taseme poolest linna uhkemaid hooneid, igati võrreldav raekojaga, andes tunnistust Suurgildi jõukusest ja suurest mõjuvõimust.
Kahenädalased peod
Suurgildi liikmetel oli võimalik oma majja iga päev sisse põigata, kaaslastega juttu puhuda, õlut rüübata, mitmesuguseid mänge mängida ja muul viisil meelt lahutada. Siin toimusid ka mitmed suured pidustused, eelkõige jõulu- ja vastlajoodud ning siin lõppesid papagoilaskmise ja maikrahvipeo pidustused.
Rikkalike söömingute, tantsu ja lauluga peod kestsid vahel kuni kaks nädalat. Kõhutäiteks pakuti neil mitmekäigulistel söömaaegadel metsloomapraade, heeringat, kaaviari, magustoiduna pähkleid, riisi ja koogikesi, joodi õlut ja veini. Väga uhked olid ka gildimajas toimunud pulmapeod, kus võis osaleda kuni kolmsada peolist.
Pidude ajal käitumisele olid kehtestatud ranged reeglid. Jooma pidi viisakalt ja mitte ülearu purju jääma, ei tohtinud teiste pidutsejatega tüli norida ega neid solvata. Eksijate korralekutsumiseks olid määratud erinevad rahatrahvid, rängemad eksimused võisid päädida süüaluse gildist väljaheitmisega. Purjutajate ohjeldamiseks oli keldrikorrusel spetsiaalne puur, nn neitsi, kuhu ülekäte läinud pidutsejaid puhkama viidi. Kõik need ettevaatusabinõud annavad aimu toimunud pidude meeleküllusest ja hoogsusest.
Pärast reformatsiooni ja laastavat Liivi sõda muutusid Suurgildi pidustused tagasihoidlikumaks. Hääbus maikrahvi valimise ja papagoilaskmise komme ning igapäevane gildimajas kokkusaamise ja õllejoomise traditsioon.
Muusikuterõdu ja omapärane keskküte
Kuigi suures osas on Suurgildi maja säilitanud oma algse kuju, on siin toimunud arvukalt remonte, ümber- ja juurdeehitusi. Lähemalt peatumata tuntud ja hästi säilinud ehitusdetailidel nagu peaportaal, keskaegsed tammepuust uksetiivad, lõvimaskiga uksekoputid ja raiddekooriga piilarikapiteelid, väärivad esiletõstmist mõned teised vähem tuntud ruumielemendid.
2009|. aastal alanud põhjalike renoveerimistööde kõige suuremaks leiuks võib pidada muusikuterõdu avastamist suure saali parempoolses pikiseinas. Rõdule viis saalipõrandast ligi meetri kõrgusel asuv väike ümarkaarne ukseportaal, kust pääses mööda müürisisest trepikäiku kahevõlvilisse seinani??i. Eenduva puitosa kohta, kuhu muusikud kenasti istuma mahtusid, puuduvad täpsemad andmed. Seinani?? on mingil ajahetkel kinni müüritud ning järgnevalt on selle olemasolu täielikult unustusehõlma vajunud. Täpsemalt teadvustamata oli ka muusikuterõdu lähedase müürisisese trepikäigu olemasolu, mis viis esimeselt korruselt keldrisse. Tõenäoliselt pärast Teist maailmasõda kinnimüüritud trepikäigu olemasolu võib küll märgata varasematel plaanidel. Samuti avati toimunud ehitustööde käigus keldris asunud kolm settekaevu, millest kaks on nüüd ka külastajatele eksponeeritud ning kapitaalne paekivist kanal, mis juhtis üleliigse vee majast välja.
Äramärkimist väärib ka keldris asunud Põhja-Euroopas ainulaadne paariskoldeline kerishüpokaustahi, mille üks löövidest lammutati alles 1952. aastal. Arheoloogiliste leidude hulk gildihoone keldris toimunud kaevamiste käigus oli pigem üllatavalt tagasihoidlik, koosnedes eelkõige arvukatest 19. sajandi klaaspudelitest ja nende kildudest ning üksikutest müntidest.
Arvukad ümberehitamised
Rääkides Suurgildi maja ümberehitustest, siis vast varaseim suurematest muudatustest oli 1551. aastal Pika tänava poolse Börsi käigu otsa kohale väikese aktsiisikambri ehitamine. Veidi varem oli gildimaja peaportaali kohale paigaldatud tänaseni säilinud latern, mille alusplaadil võib majja sisenedes näha vaikimise sümbolit roosi.
Külmal 17. sajandil poolitati suur saal vaheseinaga ning osa sellest eraldati maja esimeseks ehk väikeseks saaliks. 18. sajandi keskpaigas lammutati gildimaja nagu enamiku teiste vanalinna majade etik.
Järgmised suuremad ümberehitused toimusid 19. sajandi teisel poolel. Esmalt muudeti tõenäoliselt 1850. aastatel maja nelinurksed aknad gootipäraselt teravkaarseteks ning 1860. aastaks oli suures saalis juba parkettpõrand. Samal aastakümnel hakati gildimaja valgustama gaasiga ning alates 1913. aastast elektriga, millest annavad tunnistust tänaseni säilinud uhked raudlühtrid. 1890. aastatel rikastati gildimaja siseinterjööri mitmete gootipäraste puitdetailidega nagu trepikäsipuud, vaheseinad ja uksed.
“Magus urgas” suurgildi keldris
Väga oluliseks paigaks Suurgildi majas oli ka tema kelder, kus läbi sajandite oli hoitud veinitagavarasid. 1854. aastal avas siin veinilokaali eesti soost Carl Petenberg, kelle nimeline joogikoht tegutses erinevate omanike valduses, kuid sama nime all kuni Teise maailmasõjani. Pikka aega oli Petenbergi lokaal tuntud hellitava nime Süsses Loch (Magus Urgas) all ja siin kohtusid inimesed kõige erinevamatest seisustest. Kõrgelt hinnati selle koha veinivalikut ning ruumide hubasust.
19. sajandi teisel poolel hakkas linna majanduselus Suurgildist olulisemat rolli mängima 1872. aastal loodud börsikomitee ning Suurgildi tegevuse lõpetas lõplikult Eesti Vabariigi 1920. aastal vastu võetud seadus seisuslike organisatsioonide kaotamise kohta. Kõik gildi varad riigistati ning 1920.-1930. aastatel oli gildimaja börsikomitee kasutuses. Siin toimusid mitmed poliitilised üritused, nende seas ka vapside kongress 1932. aastal. Kuni Kunstihoone valmimiseni 1934. aastal kasutati gildisaale aktiivselt kunstinäituste korraldamiseks, siin toimusid mööbli-, toiduainete-, kunstkäsitöö- ja raadionäitused ning 1929. aastal demonstreeriti televiisori eelkäijat – “pildiraadiot”.
1952. aastal läks maja ajaloomuuseumi valdusesse. Järgmise 50 aasta jooksul on gildimaja olnud eriilmeliste ajaloonäituste toimumise kohaks. Väärika ajalooga hoone ootab peatselt taas külalisi, kes saavad siin tutvuda nii Eesti huvitava ja keerulise ajaloo kui ka hoone enda minevikuga. Lähemalt saab Suurgildi ja tema maja ajaloo kohta lugeda aga peatselt ilmuvast põhjalikust monograafiast.
***
Gildimaja värvikirevad külalised
ILMAIMED: Tõnis Liibek räägib, mis imeasju sajandite jooksul Suurgildi majas huvilistele näidatud on. Spekter ulatub sümfooniliste teoste ettekannetest “maailmakuulsa hüpnotisööri” ja läbi klaasi mineva daamini.
Suurgildi mõjuvõimu kõrgpunktiks võibki pidada 17. sajandit, pärast seda langes kaubanduse maht ning nõrgenes kaupmeeskonna positsioon linnaelus. Uue traditsioonina hakkasid 17. sajandil gildimajas toimuma teatrietendused, sajand hiljem ooperietendused ja kontserdid.
Saksa näitekirjaniku trupp
Teatrielust väärib erilist esiletõstmist 1784. aastal gildimajas esinemist alustanud Weimaris sündinud kuulsa saksa näitekirjaniku August von Kotzebue trupi tegevus. Samal ajal toimusid gildisaalis ka mitmed teised meelelahutuslikud üritused alates köietantsijate etteastetest nukuteatri ja maskiballideni. Kui 1809. aastal avati Laial tänaval Tallinna teatrimaja, koondus näitemängude esitamine rohkem sinna.
Suurgildi ruumides hakkasid 19. sajandil toimuma aga arvukad oksjonid, millega kaasnes hoone kutsumine börsihooneks tükk aega enne börsi loomist. Seoses Oleviste kiriku langemisega tuleroaks 1820. aastal toimusid Suurgildi saalis 20 aasta vältel jumalateenistused.
Oma aja virtuoosid
19. sajandi keskpaigas, mil loodi arvukalt saksa ja eesti lauluseltse ja -koore, muutus gildimajas väga hoogsaks kontserditegevus ning kergemate palade kõrval esitati siin ka sümfooniaid ja teisi muusika suurvorme. Siin esinesid mitmed maailmakuulsad virtuoosid, näiteks üks oma aja suuremaid pianiste, Peterburi konservatooriumi looja Anton Rubinstein.
Hoolimata sellekohastest viidetest kirjanduses ei leidu aga kindlaid tõendeid selle kohta, et gildihoones oleks esinenud Rubinsteini suurim rivaal Ferenc Liszt. Samas esines siin kuulus Hispaania viiuldaja ja helilooja Pablo de Sarasate ning Berliini Filharmoonia sümfooniaorkester. Pärast 1913. aastat, mil valmis Estonia teatrimaja, siirdus muusikategemine aina enam sinna.
Röntgenikiired ja ennustajad
Ajaloolises gildimajas toimusid aga ka teist laadi üritused. Nõnda võis siin näha Berliini ja Sans Souci suurt maketti, “maailmakuulsat hüpnotisööri”, ennustajat, läbi klaasi minevat daami, elektromaagilist produktsiooni jms.
Gildisaalides leidsid aset mitmed kunstinäitused, 1892. aastal Eesti esimene amatöörfotograafide näitus ning 1896. aasta septembris sensatsiooniline esimene filminäitamine Eestis, samal aastakümnel demonstreeriti ka röntgenikiiri.